Linn soovib koolidesse kaasamõtlevaid vanemate esindusi

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klassiruum Mart Reiniku Kooli õppehoones nr. 2.
Klassiruum Mart Reiniku Kooli õppehoones nr. 2. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartu kogukonnakoolide algatus on pannud nii linnavalitsuse kui ka lapsevanemad mõtlema, kuidas võiks koolide hoolekogud muutuda formaalsest käetõstjast rohkem kaasa mõtlevaks ühenduslüliks kooli ja vanemate vahel.

Ehkki seaduse järgi pole koolide hoolekogudel suurt otsustusõigust, on siiski hulk valdkondi, milles koolijuht peab küsima hoolekogu arvamust või hinnangut.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna põhihariduse peaspetsialist Katrin Ohakas tõdes, et see, kas hoolekogu arvamuse küsimine on vaid paberil linnukese kirja saamine või asjalik ja sisuline arutelu lapsevanemate ja kooli vahel, sõltub paljuski koolijuhist.

«Kas ta näeb hoolekogu kui partnerit või kui mingit tülikat seltskonda, kelle peab kohustuslikus korras mõned korrad kokku kutsuma ja formaalsetest asjadest rääkima,» lisas Ohakas.

Nii on tema sõnul Tartus koole, kus hoolekogud käivad koos seaduses ette nähtud nelja korra asemel rohkem, ent ka selliseid, kus kohtutakse vaid üks-kaks korda õppeaastas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles