Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kajar Lember: uued töökohad: unistus või võimalus?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kajar Lember | FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Tihti räägitakse uutest töökohtadest ja nende rajamise vajalikkusest nii riigi kui ka omavalitsuste tasemel. Olen täiesti nõus, et meie riigi kestva toimimise aluseks on suurem sündimus ja uued töökohad, kus tehtav töö ja saadav tulu motiveerivad piisavalt, et inimesed ei kipuks siit minema ning oleksid oma eluga rohkem rahul.

Kindlasti on paljudes kohtades teatav osa nn muna ja kana sündroomil. Kui need kaks eelduslikku alusprioriteeti on kogu aeg fookuses, siis on võimalik juurde ehitada toimiv inimeste riik, alates lasteaiakohtadest, riigikaitsest ning lõpetades inimväärse pensioniga. Seega tulekski  poliitikutelt, ametnikelt, teadlastelt ja ettevõtjatelt iga päev küsida, mida nad on täna teinud selleks, et meil oleks rohkem lapsi ja tasuvaid töökohti.

Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Nii oleme sõnastanud oma visioonidokumendis «Tartu 2030». Selles lühikeses lauses  on ära öeldud palju, kuid küsimus on selles, kuidas kasutada ära praegusi võimalusi, et liikuda selle unistuse täitumise poole.

Arvan, et ka praegu on Tartus suur hulk õnnelikke, loovaid ja tegusaid inimesi, kuid ometi väheneb meie rahvaarv iga aastaga ning suurt töökohtade iseeneslikku tungi ei ole samuti märgata. Nõus, et töökohti loovad ettevõtjad ning riigi ja linna roll on siinkohal luua keskkond, mis tugistruktuuride kaudu aitab nende loomisele kaasa. Omavalitsuse lükkamisel ja Tartu teaduspargi eestvedamisel panemegi praegu kokku tegevuskava, kuhu ideaalis on kaasatud kõik osalised, kellel on  roll ja võimalus panustada.

Nüüdseks on olemas konkreetne plaan, kuidas veelgi parandada ettevõtluse tugiorganisatsioonide koostööd, et juba 2015. aastal kasutada efektiivsemalt olemasolevaid ressursse, et seeläbi toetada erasektorit töökohtade loomisel.

Ühise tegutsemise tulemusel suudame teadlikumalt panustada, et ühiskonnas oleks rohkem ettevõtlusvaimu ja inimestel julgust ettevõtlusega alustada. Tugistruktuurid peavad suutma pakkuda ettevõtjatele lisandväärtust, et suureneks Tartu ja kogu Lõuna-Eesti regiooni konkurentsivõime ja tõuseks atraktiivsus välisinvestorite ja -ettevõtete silmis.

Tartu ettevõtluse tugiorganisatsioonide 2015. aasta koostöö tegevuskava kujundamisel lähtusime olulisematest piirkonna ja partnerite strateegiatest ning plaanidest. Tihti me ei teadvustagi endale ega oska ka seetõttu turundada ega kasutada kõike seda, mis meil on tegelikult olemas. Ainuüksi seetõttu on tähtis see teadmine ja ressurss koondada ühise eesmärgi nimel tegutsema ja iga ettevõtlik tartlane võiks ka külalistele suuta selgitada, miks on Tartu parima elu- ja ettevõtluskeskkonnaga linn, kus oma perega elada ja ettevõttega tegutseda.

Mis meil olemas on?

Kaasatud on olulisemad partnerid, kes arendavad aktiivselt ettevõtlust, alustades loetelu linnavalitsuse ettevõtlusosakonnast, Tartu ülikoolist, maaülikoolist, loomemajanduskeskusest, biotehnoloogia pargist, ärinõuandlast, Tartu regiooni energiaagentuurist, kaubandus-tööstuskojast, Ahhaa keskusest ja lõpetades tudengite esindajatega ja laiemalt Lõuna-Eesti maakondlike arenduskeskustega.

Kokku saab päris aukartustäratav seltskond, kes kõik ju tegelikult ajavad ühte asja, kuid usun, et uuele tasemele tõstetud süsteemse koostööga saavutame kõike rohkem ja kiiremini. Neid, kes on valmis panustama, on kindlasti rohkem, sest lisaks ettevõtjate endi osalusele on ju praktiline kontakt nendega ka teaduspargis tegutsevate Builditi kiirendi ja Protolabi kaudu.

Tartu teaduspark on koduks enam kui kaheksakümnele ettevõttele, kus töötab üle neljasaja inimese, ning viimase kümne aastaga on need arvud kahekordistunud. Vahest võiks seda rohkemgi olla, kuid eks unistustel ja reaalsusel on omad piirid.

Samas on teaduspargil kindlasti selge panus, mis väljendub lisaks kõigele muule ka maksutuluna linnaeelarves. Teaduspark on suutnud sinna linna poolt pandud igale eurole tuua lisaks investeeringute näol üle kümne euro, millest valdavalt on ehitatud ja sisustatud hooned ning ruumid, tänu sellele on tegutsemiskoht ja tugi eelnimetatud töökohtade tekkeks.

Lisaks investeeringutele on osaletud ka neljakümnes nn europrojektis, mis on toonud piirkonda umbes viie miljoni euro eest kõikvõimalikke tegevusi ja ka siin tooksin välja võrdluse, kus iga panustatud euro on toonud tagasi viiekordse summa. Peale rahalise mõõtme on nende tegevustega saanud kindlasti ka Tartu ja kogu piirkond palju tuntust nii meil kui mujal.

Miks ma sellest räägin?

Olen viimase aasta jooksul korduvalt leidnud ennast aruteludes, kus nii mõnigi pealtnäha nutikas, aga tõenäoliselt lihtsalt vähe informeeritud arvaja on pannud kahtluse alla tugistruktuuride mõistlikkuse ja vajalikkuse.

Arvan, et need, kes tahavad ja oskavad vaadata suurt pilti ning julgevad unistada tegusamast homsest, mõistavad keskkonna ja tugistruktuuride tähtsust ka ettevõtluse edendamisel. See on ka põhjus, miks linnapea juhtimisel on toimunud vastavad ümarlauad ning ilmet võtab konkreetne tegevuskava toetamaks uute töökohtade loomist.

Tegevuskava ise kujutab endast konkreetset plaani koos ressursside ja vastutajatega ning sisaldab väga erinevaid tegevusi. Olemuslikult on tegevuskava jagatud kolmeks alapunktiks: strateegia osa, ühisturundus ja ühised tegevused.

Strateegia pooles on rõhk lisaks kavale endale LENSSi ehk Lõuna-Eesti nutika spetsialiseerumise kava edasiarendusel, sealhulgas kohtumised regiooni ettevõtjate ja omavalitsustega – see kõik peaks aitama ettevõtjaid ideede ellurakendamisel ja Euroopa raha kaasamisel. Otseselt Tartut puudutav osa on kindlasti meie tööstusparkide müügi aktiviseerimine ning otsekontaktide loomine potentsiaalsete investoritega ja ka teaduspargi veetavas ärikiirendi ja inkubaator 2.0 programmis osalemine – see tagaks järgmisest aastast taas võimaluse paljude uute ettevõtete sünniks.

Ühisürituste raames alustame juba selle aasta mais ettevõtte kasvu ja tootmisefektiivsuse ning tootearenduse koolitustega, kus rõhk on ekspordil, ning tootmisettevõtete regulaarsete kohtumistega, mille üks osi on ettevõtete külastused nii praegustele kui ka tulevastele ettevõtjatele.

Tartu loomemajanduskeskus ja Buildit püüavad ühise demopäeva kaudu kaasata uusi tegijaid ning siinjuures on oluline ka ülikooli ideelabori kaasamine.

Ühisturunduse poole pealt uuendame regiooniüleseid infomaterjale, kus lisaks kandvale sisule peaks olema osalistel ka visuaalselt ühiseid ning äratuntavaid elemente. Samuti on oluline juba sel aastal tagada, et eri tugistruktuuride veebilehed vaadataks üle ja täiendataks, et ühelt poolt ei oleks dubleerimist, kuid teisalt oleks ristviitamine, mis kõik peaks tegema kasutaja ja külastaja elu lihtsamaks ning info paremini kättesaadavaks.

Selle kõige korraldamiseks ja eestvedamiseks peab Tartu teaduspark organisatsioonina olema pidevas muutumises ja suutma ajaga kaasas käia. Olemuslikult sobib teaduspark koostöö veduriks väga hästi ja loodan, et ühise tegevuskava koostamise ja rakendamise impulsist saab ka teaduspark ise uue arenguhoo.

2015. aasta on kindlasti märgiline tulevikuarengut silmas pidades, sest ära tuleb kasutada ka avaneva europerioodi võimalused. See nõuab aga pidevat tööd, et heal ideel põhinevad taotlused jõuaks rahastuseni ning nende elluviimisel oleks pärast ka reaalne kasu. Ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomisele suunatud projektidest peab Tartusse tulevikus kindlasti maha jääma peale arvutitest eraldunud soojuse ka konkreetsed tulemused loodud ettevõtete ja töökohtade näol.

Tagasi üles