Haridusministeeriumis küpsevat mõtet muuta matemaatika riigieksam gümnaasiumi lõpetajaile taas kohustuslikuks tuleb kahel käel toetada. Ses asjas ei maksa eriti tõsiselt võtta vastaliste gümnasistide endi häält. Humanitaarina, kel oli kolmes viimases klassis suuri raskusi kõigi reaalainetega, ei sobi ma hindama, kas Eesti inseneriharidus on ohus ning kas me peame juba lähiaastail hakkama häid reaalainete tundjaid ostma sisse Venemaalt või mujalt.Isikliku kogemuse najal söandan aga väita, et matemaatika ei jookse mööda külgi maha ei filoloogil, sotsiaalteadlasel ega taksojuhilgi. Loogilist mõtlemist vajame kõik ning kuigi igapäevaelu ei vii meid kokku just lineaarvõrrandite lahendamise või integreerimisega, siis näiteks geomeetria ja trigonomeetriaga kindlasti. Praegune olukord matemaatika riigieksamiga meenutab mulle mind ennast kümnendas klassis. Põhikoolist tulnule näis reaalkallakuga klass korraga nii ränk, et esimese trimestri lõpuks küpses kindel plaan: lasen end üle viia tavaklassi. Direktor ei teinud mu vingumisest väljagi, üleviimist ei tulnud ja matemaatika lõpueksami tegin neljale. Muide, 11. klassi lõpus jäin ka matemaatika järeleksamile. Füüsikast ja keemiast ma parem ei räägi. Lihtne on alla anda ja öelda, et pea ei võta ja mul pole seda vaja. Loodetavasti peatab haridusministeerium kollektiivse allaandmisepideemia. |
kõik galeriid
