Tartu Postimees valis aasta plussid ja miinused
(9)
30.12.2005 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Plussid Kohvikud Kohvikukultuuri edenemine ja et neid kohvikuid ning muid söögikohti aina juurde tekib, on ikka päris brå, sehr gut ja tosi kiva. Tartu nullpunktil seistes jääb igasugu puhveteid ja restorane mõne minuti teekonna ulatusse paarkümmend. Igal oma nägu ja tegu, ainult vali. Bambus, Maksuamet, Truffe, Catwalk, kui uusimaid nimetada. Ja vanaviisi VTK tegemist (küll keskealised teavad, millest jutt) enam ühte õhtusse ära ei mahuta. Brå on seegi, et justkui esimest aastat oli suvelgi Tartus kuskil söömas käia – igasugu tänavakohvikuid oli hulgi ja näis, et linn polegi enam rahvast tühjaks jooksnud. Jaani kirik Kaua tehtud, kaunikene, ja peaaegu et Teise maailmasõja lõpetaja Tartus. Et see sõda on tõesti läbi, selles aitab lisaks kirikule veenda ka kõikvõimalike kesklinna pommiaukude täisehitamine. Südalinnas tekib juba tunne, et liigudki linnas. Saaks vaid õigel hetkel pidama, et paar puud ja murulappi ka alles jääks! Kultuurifestivalide tulv Prima Vista, Eclectica, Plink Plonk, Regiöö, Draama, noorte heliloojate festival, hansapäevad ning tudengipäevad – üks festival ajab teist taga, on võimu ja on vaimu. Tartu kultuuripealinnaks, mis muud! Hängivad noored Alguses neid polnudki kuskil. Siis lõi rahajumal kaubamaja ja nad hakkasid hängima. Ja siis nad kogunesid ja võibolla mässasidki natuke. Ise. Ja äkki avastasid tähtsatel toolidel istuvad täiskasvanud, et Tartu on nooruse linn, siin on noored ja neil on isegi vajadused. Puldan Mati «Meil TARTUS igatahes korruptsiooni ei ole», «TARTUS on kultuursed inimesed, alkoholi tarbitakse mõõdukas koguses», «TARTU volikogu liikmete puhul on purjuspäi sõitminegi välistatud, rääkimata avariidest», «Meil TARTUS, tõelises kultuurilinnas on niisugused verised kaklused välistatud. Meie jõuame meediasse ikka heade uudistega», «Meil on kõik korras. Tartu näitas taas, et on väärt Euroopa kultuuripealinna tiitlit». No mis mainekujunduskampaaniaid veel vaja, kui meil TARTUS on selline netijutlustajast kaitsepühak!? Muud plussid • Noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk • Lõunakeskuse liuväli • Tartu kunstimuuseumi näitus Tšehhimaal ekspressionismist eesti kunstis • Eskalaatorid on Tartus muutunud main-stream’iks. • Vanemuise balleti ja ooperi etendamine Soome Rahvusooperis • Rahvusvaheline jutu-uurijate kongress Tartus juulikuus, korraldasid kirjandusmuuseum ja ülikool. • Kuldsed spordipiigad Mirjam Liimask, Kaire Leibak ja Olga Aleksejeva • Viljandi kultuuriakadeemia ühinemine ülikooliga, selle asemel et libiseda Tallinna Ülikooli rüppe. • Kohtumaja kell, mis pärast üle aasta kestnud vintsutusi jälle tööle hakkas. • Kivilinna kool sai riigi ühed parimad loodusainete klassid. • Sõudespordi üritus, kus Chalupa ja Cop ja muud kõvad mehed kohal olid. • Alatskivi lossi renoveerimine ja Luke pargi korrastamine • Koidu keskus • Tartu keskkonnateenistus istutas Ihastes ümber looduskaitse alla kuuluva aasnelgi, et see ei häviks ehitamise tõttu. • Linnavalitsuse värskendamine – küll ainult kehvakese Rahvaliiduga, aga ikkagi pisike värvipiisk juba igavaks muutunud liitu. • Öine bussiliiklus Tallinna ja Tartu vahel
--------------------------------------------------- Miinused Ehituskunst Räägitakse, et arhitektuur on kunst. Räägitakse, et kunst kuulub rahvale. Räägitakse, et rahvas söögu heinu. Räägitakse ka, et rahvas võib rääkida, mida tahab, aga rahvas on loll. Arhitektid on targad ja arendajad veel targemad. Rahvale, kellele ei meeldi suur kaubamajakast (oi kui ilus tegelikult oma seentega katusel) ja kellele väikesed Räpina tee äärsed karbikesed meenutavad vangilaagrit (moodsa kunsti tippsaavutus), pole kunstist mõtet rääkidagi. Ja rahvas usub miskipärast, et neil on õigus linnaplaneerimisel kaasa rääkida. Oi kui naiivne usk, et sest rääkimisest mingit tulu sünnib. Emajõgi Jätkuvalt uinuv, igavesti miinus. Isegi paadimees kolis tänavu minema. Lotja ka valmis ei saadud. Pihkva laevast isegi ei kõnelda enam. Kui talvist suurvett poleks olnud, ei oleks tast vist juttugi tehtud. Üks teadjamees kõneles hiljuti, et Emajõe häda tuleneb asjaolust, et Emajõgi on liiga madalal, oru põhjas. Emajõel oleks palju rohkem lööki, kui see kulgeks kõrgel linna kohal. Tartu–Tallinna maantee Üks kolumn loeb kokku loomakorjused, teine inimeste laibad. Surmamaantee igal juhul ja pealinna vahet sõelujate painaja, isegi bussis magada ei julge nad. Aga ikka on liiklus justkui hõredake, laipu liiga vähe, otsustajate närvid veel piisavalt krussi keeramata. Isegi meie Ansip, kes linnapeana seda maanteed viletsaks pidas, arvab valitsuse peana, et piisab sellisest küll. Elektrikatkestused Tartust on saanud vahelduvvoolu pealinn – vahepeal on elektrit ja siis järsku jälle ei ole. Näiteks jõululaupäeval Karlovas. Nii nädala-paari tagant saab mõne tunni jutti lahkesti küünlavalguseromantikat teha või siis – seda küll miskipärast harvemini – raeplatsil ilma sallita silmil pimesikku harrastada. Isegi jõulukuusk käib seal lühises. Ja kui tunniks vaheldust anda ei raatsita, tuleb selline sekundine «ei ole». Eks ole ju virgestav. Lasteaiakohtade nappus Tartu linnavalitsus teenib priske miinuse igihaljal teemal – sõimekohtade nappus. Tüsedust lisab miinusele ka rae ülbevõitu hoiak ja abilinnapea väide, et kui muidu lahendust pole, võib lapsi rühmadesse rohkem toppida, kui seadus lubab. Ah et seadust ei peagi täitma? No kuulge, lisaks kõigele on meil lastesõbralik linn! Muud
miinused • Umbes linn ja kehv ühistransport • Muusika- ja tantsuteater Vanemuine on sõnateater Vanemuise matil selili surunud. • Aura veekeskus kui kitsas king • Kinotus – peale Ekraani pole enam ühtki kino alles jäänud. • Tartu Merkuuri kihlveoskandaal • Ihastest ärakolitud aasnelk kui ohumärk, et kinnisvaraarendus ei hooli ka punasest raamatust ja linn näitab neile rohelist tuld. • Connexi bussijuhid ei õppinud nelja aastaga bussipeatusi ütlema. Või miinus Ainsoole-direktorile, kelle töönõudeid tervelt neli aastat julmalt eirati. • Veetorude ehitusest aukus tänavad • Parteiline kätepesu • Salastamine kultuuriasutuste juhtide valimisel ja teistel konkurssidel • Eskalaatorid ja liftid on head asjad küll. Aga vanainimesed kardavad neid, nagu ka pöördust, mis alailma kinni kiilub. Kas tavalisi treppe ja uksi tänapäev ei tunnistagi? Jutt teadagi uuest kaubamajast. • Need jubedad vaateaknad kesklinnas • Mitmed kultuuritegelased, näiteks Berk Vaher, on hakanud iseennast Tartu Vaimuks pidama. • Kultuuritegelaste lemmikkohviku Viinahavva sulgemine • Tallinna Ülikool – et võitis see nimi.
|