| |
|
 |
Kui Tartu Kunstimuuseumi direktor Reet Mark naistepäeval kõneles oma kavatsustest uues ametis, nimetas ta kõigepealt kolleegidevaheliste keeruliste suhete maandamist ja viltuse otsaseinaga Tartu raeplatsile ulatuva näitusemaja teise korruse remonti. Foto: Lauri Kulpsoo |
 |
Juhtide vahetumisel loksus enim kunstimuuseum
30.12.2005 00:01
Raimu Hanson
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Aasta andis mitmele olulisele asutusele Tartus uue juhi, kuid kokkuvõttes silmanähtavaid muutusi ei tekkinud, nii et Emajõe-äärne kultuurielu voolab loiult edasi.
Kõige enam elavnemist tõi kaasa Tartu Kunstimuuseumi uue direktori Reet Margi ametisse asumine märtsis. «Minu meelest on oluline see, et vana korda on raputatud, enam-vähem kõik laokil asjad on paika pandud ja alustatud ümberkorraldustega,» arvab ta nüüd ise. Mark märgib muudatuste hulgas lõpetatud remonti muuseumi ühes ja selle alustamist teises majas. «Kogudes toimuvad suured ümberkorraldused, tehtud on mitu edukat näitust, üks aegade suurim ka välismaal,» lisab ta. «Endal on mul kõige parem meel selle üle, et inimesed said peaaegu viie aasta järel jälle jõulupreemiat.» Muu hulgas loksutas Mark kunstimuuseumi küljest lahti tarbekunstikogu, mille üleandmist osalt Eesti Rahva Muuseumile ja osalt tarbekunstimuuseumile Tallinnas peab selle kogu kauaaegne hoidja Krista Piirimäe lubamatuks. Tasa ja targu Tartu Kõrgema Kunstikooli roolirattast aasta algul kinni asinud Vallo Nuust on rektoritööd teinud tasa ja targu. Ta on pidanud lugu põhimõttest, et igapäevane töö tagab arengu ja nende asjade muutumise, mis peavad muutuma. Nii on selles kõrgkoolis kokku pandud arengukava aastani 2010 ning tehtud koostööd teiste kõrgkoolidega Eestis ja mujal maailmas. «Jäägu töövõidud pigem aastaaruandesse,» märgib Nuust. «Mulle on inimlikult kõige enam pakkunud «Teeõhtu rektoriga», mida meie tudengiesindus iga kuu korraldab.» Oma osa on andnud alates veebruarist Tartu Kunstnike Liidu heaks selle uus juhatuse esimees Tõnis Kriisa. Kunstnikelt ei ole loomingulisi vapustusi praeguseni küll veel vaatajate ette jõudnud, kuid löömingulisi koosviibimisi ei ole samuti enam välja paistnud. Tartus tegutsevat Eesti Kirjandusmuuseumi asus juuni algul juhtima Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Janika Kronberg. «Valdkond on avaram, ent võib öelda ka killustavam, sest erinevaid tegevussuundi tuleb kimpu sattumata hoida enam-vähem kimbus kulgevaina,» kirjeldab ta ametivahetusega kaasnenud põhilist muutust. Oli ka arvata, et Kronberg jätkab kirjandusmuuseumi senist kurssi: enne tulevasele ametikohale asumist nentis ta Tartu Postimehele, et muuseum on Krista Aru juhtimisel saanud täiesti valmis. Tartu kirjanike etteotsa valitud Berk Vaher väidab, et Tartu on asunud taastama oma tuntust Eesti kirjanduspealinnana. Ta peab oluliseks, et kirjandus oleks Tartu ja Eesti kultuuripildis nähtavam. Samas loodab Vaher, et edaspidi on veelgi enam sääraseid sündmusi, milles kirjandus kohtub ja põimub teiste kultuurialadega. Ta lubab selle eest hoolt kanda ka mitmel festivalil, mille korraldamisega ta on seotud, kaasa arvatud Tartu Euroopa kultuuripealinnaks upitamine aastaks 2011. Uue aasta juhid Uue aasta algus toob kaasa olulistes kultuuriasutustes kaks uut tippjuhti. Tartu Linnamuuseumi direktoriks on valitud Merike Toomas, kes on karastunud Tartumaa muuseumi juhina. Muuseas, läinud suvel üritas ta millegipärast kogu hingest jätta muljet, et tema asutuse filiaalis Elvas etendunud litsakas vabaõhujant ei ole tema muuseumi üritus. Ja lõpuks ometi – juba järgmisel aasta esimesel tööpäeval – saab käised uues ametis üles käärida Eesti Rahva Muuseumi uus direktor Krista Aru. On täiesti võimalik, et see väike agar naine loksutab oma tegevuses Raadi suunal uutele tegudele kogu Tartu kultuurielu. Mõeldav on ju kirjandusmuuseumi liitmine Eesti Rahva Muuseumiga. Ja ehk leiab Aru hõlma all tervikuna koha ka
kunstimuuseumi tarbekunstikogu.
|