Algasid ettevalmistused Eesti taimede täpse levikuatlase koostamiseks

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppusele kogunenud teevad parajasti märkmeid nokktarna iseärasuste kohta. Neid tutvustab Thea Kull (vasakul).
Õppusele kogunenud teevad parajasti märkmeid nokktarna iseärasuste kohta. Neid tutvustab Thea Kull (vasakul). Foto: Margus Ansu

Jaanuari lõpus algas taimeteadlastel ja –sõpradel tegevus, mille sihiks on kahe aasta jooksul Eestimaa hoolega üle vaadata, et seejärel koostada täpne ja uusimate andmetega Eesti taimede levikuatlas.

Välitöid ja koostamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus kaheaastase projektina, mille viib läbi Pärandkoosluste Kaitse Ühing koostöös Eesti maaülikooliga. Botaanikust projektijuhi Toomas Kuke sõnul on Eesti jagatud 540 ruuduks, mis tuleb välitöödel parema tulemuse nimel läbi käia kolm korda.

Toimunud on juba kaks välitööde tegijate õppekoosolekut Tartus ja kaks Tallinnas. Teise õppuse tegi eelmisel reedel Eesti Looduseuurijate Seltsi saalis tartlastele Thea Kull ja teisipäeval tallinlastele sealses loodusmuuseumis Toomas Kukk. Mõlemas loengus olid seekord vaatluse all tarnad ja muud lõikheinalised.

Märtsis on veel neli õppust, millest lähim on Tartus 6. märtsil, ja aprillis kolm. Viimasel kohtumisel enne loodusesse inventuuri tegema minekut saavad selle töö tegijad näpunäiteid herbariseerimise, välitööde ja GPS-seadme kohta.

Eesti taimede levikuatlase tegemise vajadusest ja üksikasjadest ning välitöödega kaasneda võivatest probleemidest kirjutab homne Tartu Postimees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles