Kas oleksite nõus koolidirektorina võtma endale karistusõigust?

See annab õiguse viia läbi eeskätt kooli territooriumil toime pandud korrarikkumiste kohtueelseid menetlusi, mis muu hulgas tähendab ka õigust otsustada rahatrahvi või hoiatustrahvi määramine õpilasele või ta vanematele.

Juba kevadel välgatanud trahviidee on nüüdse seadustamise ettepanekuga üldsuse arutlusaineks olnud vaid mõned päevad ning ka justiitsministeerium alles kaalub mõtte teostatavust ja mõistlikkust.

Tänane koolidirektorite küsitlus osutab mitmetele koolielu häirivatele probleemidele, kuid nende lahendamiseks pakutav uus abinõu tekitab omakorda küsimusi ja kahtlusi ehk nii ja naa kaalutlusi.
---------------------------------------------------------

Ott Ojaveer, Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor:

Nagu mina Tõnis Lukase ettepanekust aru saan, siis pole selle eesmärk trahvi teha, vaid sundida täitma koolikohustust, sest õpilaste korrarikkumisi on koolides liiga palju.

See oleks üks vahend, kuidas õpilasi sundida käituma lähtudes üldtunnustatud reeglitest ja täitma koolikohustust.

See oleks üks lahendusi, mis teatud momentidel võib osutuda asjakohaseks ja koolis kord paraneb.

Seda mõtet laiemas plaanis mõjutusvahendina ma aktsepteerin.

Kas koolijuhid seda rakendavad, sõltub omavalitsusest ja volikogust, aga minul Hugo Treffneri gümnaasiumi direktorina praegu selliseid õigusi vaja ei ole, mina seda ei taha, sest meie koolis õpivad väga tublid ja väga hästi käituvad õpilased.

Ene Tannberg, Miina Härma gümnaasiumi direktor:

Olen mõelnud, kas minul oleks vaja seda õigust. Oma õpilaste korralekutsumisega oleme senini ilma politseid kaasamata hakkama saanud.

Seega koolis korra hoidmiseks seda õigust me hetkel ei vaja. Trahvimise õiguse saamine eeldab minu arvates vastavaid juriidilisi eriteadmisi ja üldse on trahvimine koolis äärmuslik abinõu. Usun, et mingi piirini on võimalik asju teistmoodi lahendada.

Peeter Kikas, Tartu kunstigümnaasiumi direktor:

Kindlasti on tervitamist väärt, et haridus- ja teadusminister mõtleb sellele, mismoodi lisada võimu ja võimalusi koolijuhtidele.

Ka praegu on koolijuhtidel võimalus reageerida kõikidele ettetulevatele väärtegudele ning tõsisemate asjade puhul saata asi edasi politseisse, kes siis rakendab edasised meetmed.

Ka meie oleme eelmise õppeaasta jooksul mõnel korral – õpetajale roppuste ütlemine, otsene solvamine – seda võimalust kasutanud ning tundub, et see mõjub. Isiklikult arvan, et trahvimise võimalust ma ei kasutaks, oleme seni ka selle õiguseta hakkama saanud.

Küll aga tundub, et riik tahab koolile veelgi suuremaid kohustusi ja vastutust anda ning võtta seda vähemaks ülejäänud sidusrühmadelt, näiteks lapsevanemad, omavalitsus, korrakaitse.

Alina Braziulene, Vene lütseumi direktor:

Mina ei kujuta ette, kuidas see süsteem toimima hakkab ja eks see praegu olegi kõigest üks idee, nii et mina sellele praegu, ilma toimemehhanisme teadmata, mõtlema ei hakka.

Toomas Samm, Mart Reiniku gümnaasiumi direktor:

Huvitav väljakutse, mis tõotab lisatööd, mida keegi muidugi ei taha, sest ka teiste vahenditega saab koolis asjad korda.

Äärmisel juhul on selle rakendamine mõeldav, näiteks koolikohustuse mittetäitmine, kooli sisekorra eeskirja jõhker rikkumine. Jutud neil puhkudel enamasti ei mõju ja ka lapsevanem peab vastutama, et laps koolis käiks ja laseks teistel tööd teha – need kaks asja on praegu kõige hullemad.

Kuidas see meede rakenduks või toimima hakkaks, ei kujuta hästi ette. Igatahes peab kogu mehhanism olema väga täpselt määratletud, mille eest ja kuidas, et me ei peaks hakkama kogu aeg õigustama, et koolidirektorid ka inimesed on.

Praegu käib palju asju läbi politsei, näiteks suitsetamine kooli territooriumil, alkohol, kaklus, ja on oht, et politsei funktsioonid antakse koolile. Seda paljud ei taha, mina ka mitte.

Jaan Reinson, Descartes’i lütseumi direktor:

Küsimus ei oleks ju ainult ja lihtsalt trahvimises, vaid ka menetlemises.

Viimane on aga üsna aeganõudev tegevus. Koguda tuleb tõendeid, kuulata tunnistajaid, kaaluda erinevaid poolt ja vastu argumente, vormistada vajalikud dokumendid jne. Valmis tuleb olla selleks, et otsused vaidlustatakse, mis võtab jällegi omajagu aega.

Seega on olemas suur ja reaalne oht, et direktorid upuvad väärtegude menetlemisse ja muuks tööks enam eriti aega ei jääkski.

Seega ei pea ma ministri ettepanekut eriti otstarbekaks.

Hiie Asser, Annelinna gümnaasiumi direktor:

Praegu on liiga vara veel midagi öelda. Selles küsimuses olen hetkel erapooletu.

Undel Kokk, Karlova gümnaasiumi direktor:

Kindlasti vajab see ettevalmistust. Kui enne tehtaks koolitus ja oleks teada, et trahv on põhjendatud, siis võiks see idee päevakorras olla küll. Kui on piisavalt informatsiooni, kuidas seda kasutada, siis trahvimise võimalust ma näeksin küll.

Aga kindlasti oleks trahvimine ka äärmine hädaabinõu, ilmselt üks viimaseid vahendeid, enne kui asi läheb politsei kätte.

Ants Serk, Kivilinna gümnaasiumi direktor:

Õpilaste korrale kutsumine trahvimistega on minu arvates erandlik ja äärmuslik variant. Trahvimisega kaasneb süüteo menetlemise kord ja trahvi maksmise tagamise kohustus. Seega töö, millega tegeleb politsei.

Kas kooli direktoril kui kooli juhil jätkub selleks kõigeks aega ja pädevust – vist mitte.

Niisugune õigus võiks ju olla, aga me saame rääkida sellest ikkagi kui äärmuslikust võimalusest, mitte kohustusest.

Ruth Ahven, Veeriku kooli direktor:

Minu arust ei ole see väga hea mõte, sest kool on ikkagi kasvatus- ja haridusasutus. Kui me hakkame nüüd tegutsema ka karistusasutusena, siis on see koolile hoopis teine funktsioon.

Ma ei kujuta ette, kuidas saab koolijuht teha lapsevanematega edaspidi koostööd, kui ta on mõnd lapsevanemat trahvinud.

Samas olen ma isegi teinud suitsetavate poiste kohta politseile esildisi ning politsei menetlemisel on nad saanud oma karistuse. Minu meelest ei ole see Tartus nii suur probleem. Võibolla mujal Eestis on.

Igale ametiisikule peaksid jääma tema ameti funktsioonid. Koolidirektor peab olema hästi laia ampluaaga inimene, kes valdab väga paljusid teemasid alates kasvatusest, haridusest, ehitusest ja nii edasi. Ja nüüd siis veel karistusest ka?

Minu arust on karistusorganid ikka politsei ja kohus. Ma usun, et probleeme saab lahendada ka praegu olemasolevate vahenditega ning läbirääkimiste teel.