Mul on tõsine hirm läheduse ees. Sama palju, kui lähedust vajan, ka kardan seda. Ükskõik milline isiklikumaks muutunud suhe tekitab ebamugavust ja tahtmist näidata välja enda halbu külgi ning suhtest välja astuda. Kuid see ei ole see, mida ma tegelikult tahan. Mida sellega ette võtta annaks? Juba kuus aastat tegutsenud veebikeskkonna Lahendus.net nõustajad tegelevad viimasel ajal just sarnaste interneti teel saabunud probleemidega. «Mured on läinud tõsisemaks,» kinnitas Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse liige ja nõustaja Triin Ulla. «Peamised probleemid on üksindus, masendusmõtted, ärevus ja suhtlemisraskused.» Vanusepiirangut pole Anonüümne kirjutaja ise ei oska sageli öeldagi, miks ta end halvasti tunneb. Siin tulevadki appi internetinõustajad, kes aitavad probleeme analüüsida ja selgusele jõuda, millest need on tekkinud. Tegemist ei ole siiski psühhoteraapiaga, pigem suitsiidi ja psüühikahäirete ennetamise tööga. Algusaastail tegelesid Lahendus.neti vabatahtlikud rohkem teismeliste õnnetute armumislugudega, ent nüüd pöörduvad üha sagedamini abi otsima ka lastega pereinimesed, teemaks purunevad kooselud. «Kirjutavad ka emad, kellel on teismelise lapsega probleeme: nad ei saa aru, miks nende laps on hakanud teisiti käituma,» rääkis Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse liige ja nõustaja Evelin Kohtla. Mu 14-aastane tütar varastab minult pidevalt suuri summasid. Sel teemal on olnud tõsiseid vestlusi; pisarad ja lubadused, et ta enam kunagi nii ei tee ja teenib kõik tagasi. Siis avastasin, et ta on seda jälle teinud. Järelikult rääkimine enam ei aita. Mida teha? Kas tegemist on haigusega? Olen nõutu. Ranget vanusepiirangut Lahendus.net oma kasutajatele ei sea. Kui vanemate inimeste puhul pole vastajate elukogemus ja praktiline kogemus toetuseks piisav, aitavad nõustajad leida inimese, kes aitaks abivajajal probleemis selgusele jõuda, mujalt. «See on üks meie funktsioone: oskame inimesi edasi suunata,» sõnas Kohtla. Paljud ülikooli lõpetanud ja praegu juba praktiseerivad psühholoogid ongi alustanud praktikat Lahendus.netis. «Teame soovitada, kuhu ja kelle poole murega pöörduda,» märkis Ulla. Ulla sõnul ei julge eestlased siiani psühholoogiliste probleemide korral abi otsida või lihtsalt ei tea, kuhu minna. Paljud inimesed kipuvad sellise abi otsimise puhul ka sildistama ja vastandama: tugev-nõrk, hull-normaalne. «Kui Lahendus.net on ainus nõustamisviis, kust inimene abi otsida julgeb, on see parem kui mitte midagi,» kinnitas Ulla. Sarnased mured Psühholoogi juurde minema kedagi loomulikult ei veenda ega sunnita, kuid kirja teel kõiki probleeme lahendada pole paraku võimalik. «Tahame tekitada inimestes usaldust psühholoogilise abi pakkujate suhtes,» rääkis Kohtla. «Seda tuleb igale kliendile uuesti üle rääkida: sama normaalne kui minna perearsti juurde on minna psühholoogi juurde,» lisas Ulla. Mulle tundub, et ma ei juhi ise enda elu. Ma ei suuda end kellelegi avada ja häbenen oma mõtteid ja tundeid. See on mu elu pidurdanud niikaua, kui mäletan. Kuigi Lahendus.neti nõustajad vastavad kirjadele personaalselt – mõnikord piisab mõnest vastusest, väiksematel juhtudel küünib kirjavahetus ka saja kirjani –, oleks kõigepealt mõistlik veebilehele minnes tutvuda avalike vestluste ja korduma kippuvate muredega. «Enda olukord võib paista küll ainulaadselt raske, kuid teinekord toob leevendust teiste kirjade lugemine ja neile kaasa mõtlemine,» rääkis Ulla. «Kui keegi on kogenud midagi sarnast, siis saadakse aru, et ma ei olegi see ainus «imelik».» Inimesed kalduvad arvama, et nad on ise süüdi, et end halvasti tunnevad, ja peavad tingimata ise hakkama saama. «Depressioon on haigus, mida saab välja ravida,» rõhutas Ulla. Kohtla sõnul on inimene neile kirjutades sageli segaduses ja emotsioonidest tulvil. «Nõustaja püüab aidata struktureerida mõtteid,» rääkis ta. «Lõpuks tabab inimene reeglina ise ära, mida ta tahab ja mida selleks teha tuleb.» Viimasel ajal olen pidevalt pinges ja tunnen end kogu aeg väsinuna. Solvun ja vihastun palju kiiremini kui tavaliselt. Juba reede õhtul hakkan mõtlema, mis kõik järgmisel nädalal on vaja teha. Töö hulk tundub tohutu. Tekib tunne, et ma ei saa millegagi hakkama, hingamine muutub raskeks ja poen teki alla peitu. Kogu see tuimus rusub ja väsitab, masendus süveneb. Tahaks sellest hingepitsitusest vabaneda. Kümned tuhanded kirjad ja sajad tuhanded kodulehekülje külastused kinnitavad, et sellist veebikeskkonda on vaja. Nõustajad kannavad suurt vastutust: sagedased on ka kirjad, kus räägitakse elu mõttetusest ja soovist end tappa. «See, et oleme tudengid, ei tähenda, et vastutame vähem,» rõhutas Kohtla. Nõustajatel on siiski ka juhendaja, kellelt omakorda nõu küsida. Toetust vaja Vabatahtlikel peab olema läbitud teatud hulk praktilisi psühholoogiaaineid, lihtsalt soovist aidata ei piisa. Uusi vabatahtlikke psühholoogiaüliõpilasi oodatakse aga alati end appi pakkuma, sest lisatööjõudu oleks hädasti vaja. Veebikeskkond tegutseb siiani projektipõhisena ja rahalist toetust tuleb küsida siit-sealt. Toetust oleks selle tegijatel aga hädasti vaja, et hoida teenuse kvaliteet kõrge ja tegevus stabiilsena. Aeg-ajalt on olnud ka eratoetajaid, kes on Lahendus.neti tegevuses perspektiivi näinud. Linnavalitsused võiksid samuti oma õla alla panna, sest suurem osa sihtrühmast tuleb ikka eelkõige suurematest linnadest. Abivajajate tänu loevad nõustajad välja sellest, et kirjutaja ühel hetkel lihtsalt ära kaob: tal läheb paremaks ja ta elab oma elu edasi. Lahendused netist • Lahendus.net on Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse algatatud projekt. • Nõustavad peamiselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli vanemate kursuste psühholoogiaüliõpilased, kes on läbinud vastava valikusõela. • Eesmärk on aidata kaasa inimeste heaolu ja vaimse tervise eest hoolitsemisele ja ennetada käitumis- ja psüühikahäireid. • Psühholoogiaüliõpilased saavad kogemusi ja oskusi tulevase töö tarvis, liituma oodatakse ka uusi vabatahtlikke. • Internetilehekülg pakub ka psühholoogiaalast lugemismaterjali ja infobaasi. • Avalike vestluste alt saab lugeda nende autorite kirju, kes on avalikustamisega nõustunud, ja vastuseid neile. www.lahendus.net |