Seni on Eesti Energia paigaldanud üle Eesti 45 000 kaugloetavat arvestit, 200 000 sellise riistapuu lisandumisel on ligi pooled ettevõtte 600 000 kliendist näitude teatamisest priid. Lisaks sellele läheb teade voolukatkestusest kohe Eesti Energiale, mis vabastab kliendi rikketelefonile helistamisest. Pealekauba leiab energiaettevõte rikkekoha tänu erinevates kohtades asuvatelt arvestitelt laekunud teadetele senisest märksa kiiremini üles.200 000 kaugloetavast arvestist 30 000 – 40 000 riistapuud tuleb Tartu maakonda. Kvaliteet kontrolli alla Lisaks võimaldab seesama seadeldis mõõta tarbijani jõudva pinge kvaliteeti. Kui kundel on ses osas kaebusi, saavad energeetikud pildi otse kontorist selgeks. Nii on omakorda lihtsam reastada neid maamajapidamisi, millele on kõige kiiremini vaja ehitada uued liinid ja alajaam lähemale tuua. Praegu on käimas kaugloetavate arvestite riigihange, mis on kulukas projekt isegi sellisele gigandile nagu Eesti Energia. Arvestite maksumus koos paigaldusega võib jääda 600–800 miljoni krooni vahemikku. Eesti Energia kauglugemissüsteemi projektijuhi Jaanus Kivistu sõnul sõlmitakse riigihanke tulemusena leping tarnijaga tõenäoliselt tuleval hiliskevadel-varasuvel. Paigaldamine võtab aega kaks aastat, töö saab tehtud 2010. aasta sügiseks. Suur osa tarbijaid siiski selle hanke raames kaugloetavaid arvesteid ei saa. «Selle hanke tulemusena saavad kaugloetavad arvestid suurema tarbimisega kliendid,» ütles Kivistu. Kivistu ei soovinud esialgu öelda, mis peaks olema kliendi minimaalne aastane tarbimine, et talle paigaldataks kaugloetav arvesti. Kui inimene näiteks kütab linnas oma eramut elektriga, siis on tema kinnitusel kindel, et kaugloendur paigaldatakse. Kui talus tarbida keskmiselt üle 500 kilovatt-tunni kuus, siis paigaldatakse seadeldis samuti. Suurte kortermajade puhul tulevad üldmõõtjad liitumispunkti ehk sinna, kust kaabel kortermajja siseneb. See tähendab, et maja üldtarbimine on küll kontrollitud, ent elanikud peavad arvestinäite edasi teatama. Lõviosa loendureist jõuab siiski otse tarbijateni. Vargad ohjesse Kivistu kinnitusel on kaugloendurite paigaldamiseks üheks suureks eesmärgiks leida võrgukadusid ehk elektrivargaid. Eelmise majandusaasta lõpus oli Eesti Energia võrgukadu 8,3 protsenti, sellest 4-5 protsenti oli loomulik tehniline kadu ja ülejäänu läks varaste stepslitesse. «Eeldame, et võrgukaod langevad nüüd tehnilise kao lähedale,» lausus Kivistu. Tulevikus on Kivistu sõnul kavas varustada kõik tarbijad kaugloenduritega. Kaugloetavad arvestid • Edastavad Eesti Energiale ise arvestinäidu. • Annavad rikketeate automaatselt edasi ja vähendavad rikke kõrvaldamise aega. • Kontrollivad voolupinge kvaliteeti. • Teevad kibedaks elektrivaraste elu. • Praegu on need 45 000 elektritarbijal. • 2010. aasta sügiseks paigaldatakse veel 200 000 tarbimis- ja/või liitumispunktile. • Lähevad maksma 600–800 miljonit krooni. Allikas: Eesti Energia |
kõik galeriid
