Maksu- ja tolliamet määras käeoleva aasta 9 kuu jooksul kokku üle 352 miljoni krooni täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse.

Kokku tehti 9 kuuga 1562 maksukontrolli, teatas maksuameti pressiesindaja Liis Plakk.

Ameti hinnangul on valdav osa rikkumistest seotud käibemaksupettustega, kus kasutatakse fiktiivseid arveid, et alusetult käibemaksu tagasi arvestada.

Äriühingud deklareerivad maksuhaldurile andmeid, kus näidatakse kauba või teenuse ostmist, kuid tegelikkuses ei ole nad seda teinud või ei ole kaupu või teenuseid ostetud arvel näidatud isikult.

Käibemaksupettuste ja arvetevabrikute teematika vajab terviklikku lähenemist, selle tõttu tegeleb kontrolliosakond ettevõtetega, kes on olnud arvetevabriku kliendid, kuid millel maksmata maksude summa jääb alla 500 000 krooni ning mis jäävad seetõttu kriminaalmenetlusest väljapoole.

Oluline on Plaki sõnul välja tuua, et küsimus ei ole mitte ainult käibemaksus, vaid ettevõttel tuleb tasuda fiktiivsete arvete pealt ka tulumaksu. Lisaks võib maksunõudele järgneda ka väärteomenetlus.

Samuti on maksuhaldur pööranud tänavu tähelepanu käibemaksukohustuslaste registri korrashoidmisele. Amet on tuginedes riskianalüüsile kustutanud registrist 454 ettevõtet, kes ei omanud reaalset majandustegevust.

Selleks annab võimaluse selle aasta algusest kehtima hakanud käibemaksuseaduse muudatus.

On ilmnenud ka, et tulumaksu tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil on isikud kandnud oma aktsiad enne aktsiate tegelikku võõrandamist endaga seotud äriühingute nimele.

Ka on juhtumeid, kus aktsiad võõrandatakse äriühingute nimel, kellel sageli eelnevalt puudub majandustegevus.

Maksuamet saatis eelpool nimetatud tehinguid teinud maksumaksjatele märgukirjad, kus juhtis tähelepanu võimalikule maksukohustusele.

Ameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul esitasid kolmandik kirja saanud isikutest parandustega deklaratsioonid enam kui 8 miljoni krooni tulumaksu osas.

Toimetas Alo Raun, PM online