Eesti oma vulkaani näeb 3D-mudelilt

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Kohvi loodud 3-D mudel Kukruse põlevast mäest.
Marko Kohvi loodud 3-D mudel Kukruse põlevast mäest. Foto: Kuvatõmmis Marko Kohvi kodulehelt

Tartu ülikooli teadur ja geoloog Marko Kohv toob kauged vaated lähemale, luues maas seest paistvast virtuaalsed mudelid, millelt saab uurida näitaks Taevaskoda, põlevkivikarjääri või Kukruse põlevat mäge.

Kuigi mudelite loomisega on mees muu töö kõrvalt tegelenud umbes aasta, on see hobi tal veel praegu katsetamisjärgus. «Tundub päris lubav ning katsetame edasi. Praegu panengi Taevaskoja mudelit kokku,» rääkis Kohv vestluse ajal. Nüüd võib seda mudelit juba ka veebilehel (sketchfab.com/markokohv/models) imetleda.

Virtuaalmudelid valmivad üsna kiirelt, sest objektist tuleb teha vaid pildid ning viia need seejärel õigesse mõõtkavasse ja koordinaatsüsteemi. «Põhimõte on lihtne, objektist tehakse eri nurkade all pilte ning seejärel tarkvara arvutab nende põhjal välja konkreetsete punktide omavahelised ruumilised suhted,» selgitas Kohv, kelle esimene mudel valmis Tartu Kalmistu paljandist.

Piltide tegemiseks saab kasutatud ka drooni, sest kõrgete paljandite muul viisil uurimine oleks füüsiliselt raske või kohati isegi ohtlik.

«Ma ei pea füüsiliselt kohal olema, et mõõta mõne kihi paksust, samuti annab see võimaluse kiiresti dokumenteerida mõnd huvitavat protsessi, näiteks maalihkeid,» selgitas geoloog mudelite kasu talle ning ametivendadele.

Fotorealistlikud mudelid on kasulikud vahendid ka õppetöös, sest tänu neile on võimalik hoomata väga suuri objekte. «Seda meetodit kasutavad arheoloogid rohkemgi,» tõi Kohv näiteks.

Enda mudelitest peab Kohv üheks huvitavamaks Kukruse põlevat aherainemäge, mida tahetakse sulgeda. «See mägi on natuke nagu meie oma mänguvulkaan, põlemise tõttu sissevajuva tipuga,» rääkis kohv. Samuti on põnev uurida drooni abil tehtud piltidest koostatud Narva põlevkivikarjääri ja Kaali meteoriidikraatri mudelit või vaadata iga nurga alt Taevaskoja paljandeid.

Mudelid aitavad salvestada objektide hetkeseisu ja muutumist. «Looduslikud objektid muutuvad aja jooksul, näiteks praeguseks sisse vajunud Emalätte koobas Taevaskojas, mille saaks piltide abil vähemalt virtuaalse mudelina taastada,» selgitas Kohv. Seoses sellega on tal ka lugejatele üleskutse: kui kellelgi on muutmata kujul ehk nn otse kaamerast pilte tervest Emalätte koopast, võib need saata tema e-mailile marko.kohv@ut.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles