Nüüd on üle Eesti ja kaugemalgi palju neid inimesi, kes tahaksid just selles tornelamus endale korteri soetada. Reklaam on hästi toiminud ja selles ei ole just vähe osalisi. Miks reklaamikampaania on nii hästi õnnestunud? Ei mingit saladustTigutorni kerkimine Tartu kesklinna sai alguse juba 2003. aastal, kui linnavalitsus pidas mõistlikuks ja otstarbekaks linnaruumi seisukohast nõudliku ala arendamist koos naaberkinnistute omanikega. Ahhaa keskus, millest lähiajal saab üks Tartu tõmbenumbreid, pidigi saama enda kõrvale väärika ja atraktiivse kaaslase. Koostöös leiti parim eskiislahendus, mis nägi ette ka 23-korruselise korterelamu, ning mille alusel volikogu detailplaneeringu kehtestas. Edasi kulges kõik oma tavapärast rada. Arhitektid joonistasid, linnavalitsus hindas ja nii jõutigi pärast pooleteiseaastast tööd parima lahenduseni (Tigutornini), mille alusel väljastati projekteerimistingimused. Ei teinud keegi mingit saladust, et lisaks planeeringujärgsele 70-meetrise ehituskõrgusega hoonele on katusel arhitektuurne lisand, mis sobib ja kaunistab linnaruumi. Enamgi veel, kes vähegi viitsib projekti lähemalt uurida, see näeb, et arhitektuurne lisand algab juba 60,05 meetrilt. Seega mahub hoone kasutatava osa viimasesse kümnesse meetrisse vaid mõni üksik elamispind, mis igaühele, kes ehitamisega vähegi kursis, mõjub sulaselge priiskamisena. Niisama kaalutletud, kui oli linnavalitsuse otsus projekteerimistingimuste kohta, oli ka otsus ehitusluba väljastada. Sotsidelgi selge Just sellise arusaamani jõudis ka volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon koos enamiku revisjonikomisjoni liikmetega läinudteisipäevasel koosolekul. Arutelu oli pikk ja põhjalik, linnavalitsus tutvustas kõiki asjaga seonduvaid dokumente. Kõigi küsimused said ammendava vastuse. Kokkuvõte: Tigutorni-hoone sobib Tartu linnaruumi ning linnavalitsus on tegutsenud kaalutletult ja õiguspäraselt. Teiste seas sai oma küsimustele vastused sotsiaaldemokraadist linnavolinik Tõnu Ints, kes viimasel ajal on käinud ringi, kaenlas kaust kirjaga «Väike-Turu 5». Tõnu Ints kinnitas nimetatud koosolekul, et temale on «kõik asjaolud selgeks saanud». Sotsiaaldemokraatide parteileht Sotsiaaldemokraat lõpetas oma suvises numbris ilmunud samateemalise allkirjata loo sõnadega: «Jääb vaid loota, et pole vaja kasutada kapo anonüümset vihjetelefoni, et taolisele tegevusele, millega enamus väike-ettevõtjaid juba niigi kursis on, pöörataks tähelepanu.» Nüüd võivad sotsiaaldemokraadid rahumeeli uuesti kapo vihjetelefonile helistada ja nentida, et kõik on korras. Tööd jagub kõigile Me ei saa ilmselt kunagi teada, mis põhjusel prokurör Marge Püss allkirjastas läbiotsimismääruse linnavalitsuse ehitus- ja arhitektuuriosakonnas. Avalike dokumentidega saanuks ka lihtsamini tutvuda. Meenutagem sedagi, et alles mõned aastad tagasi kerkis Tallinna südalinna ilma igasuguse planeeringu ja ehitusloata terve hotell, mis uurimisorganitele grammigi huvi ei pakkunud. Küll aga on algatatud uurimine andnud mõnelegi opositsioonipoliitikule tribüüni kahtluste külvamiseks ja laimu levitamiseks, mis on arusaadav, sest valimised lähenevad kiiresti. Ka ajakirjanikud on saanud tööd ja leiba oma vandenõuteooriate arendamisel, pannes taas mängima äraleierdatud plaadid äri- ja sugulussidemetest ning leides ahistatud ohvreid. Ajalehes tutvustab ekspert Kaarel Sahk lehelugejatele juba enne oma ekspertiisi valmimist kurjategijaid. Arvestades asjaolu, et ajakirjandus määratleb end enam meelelahutajana kui aruka vahendajana, on etendus täismõõduline. Arukama poole pealt toob puhkenud diskussioon ehk seadusandlusesse täpsemad määratlused hoonete kõrguse kirjeldamisel ning sõnastab paremini detailplaneeringutes kajastamist nõudvad kõrguste ja teiste parameetrite kirjeldused. Just arukat diskussiooni, mitte meelelahutust ootavad tartlasedki. Samal teemal: Tigutorni kõrgus ja detailplaneering,
TPM, 18.08., 21.08., 23.08., 25.08., 29.08. |
