Kes oli Pirogov?
31.08.2005 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tartu Postimehes ilmus 6. juulist 24. augustini rubriik «Suvepirogov».
Suveteemalistele küsimustele vastasid Tartu raekoja taga Pirogovi platsil
enamasti avalikkusele tundmatud erinevas eas isikud.
Üks küsimus oli kõigile ühine: kes oli Pirogov? «Ta oli vist mingi sõjategelane, leitnant äkki?» «Tean ikka. Professor, kirurg. Ma tean. 1810 sündis ja suri... Oioioi, oli peaaegu seitsmekümneaastane, kui suri.» «Ei, pole õrna aimugi.» «No see ei ole aus küsimus, mu pea on täna palju päikest saanud, vastust peaks arvutist vaatama. Hirm mööda panna on nii suur, et pigem jätan küsimusele vastamata.» «Minule seondub tema nimi eelkõige sõjaväekirurgiaga. Võibolla oli tema kõige suurem teene Venemaa keiserliku armee meditsiiniteenistuse loomine, tänu millele paljude vene sõdurite, aga ka Eestist nekrutiks värvatute kannatused näiteks Vene-Türgi sõjas 1870. aastate teises pooles olid väiksemad.» «Minu meelest oli Pirogov kirjanik. Ma tõesti ei mäleta, aga minu meelest oli.» «Oota, ma jooksen mälestussamba juurde... Võib, ma helistan sõbrale? Ei tohi? Las ma mõtlen siis... Ehk oli ta meditsiiniga seotud. Sõjaväekirurg?» «Oh ei, kuulnud olen, aga ei mäleta.» «Täpselt küll ei tea, aga kas tegu polnud mingit sorti arstiga?» «Arst. Sõjaväearst, kui ma ei eksi. 19. sajandi tegelane, eriarst vaevalt, tol ajal oli neid vähe.» «Pirogov oli arst.» «Meditsiiniga seotud kuidagi. Vist oli arst või kirurg, päris täpselt ei mäleta. Olen kusagilt lugenud.» «Aa... Minu hallid ajurakud ütlevad, et ta oli meditsiiniga seotud kuidagi. Ega ma väga puusse ei pannud?» «Vat ei teagi. Kindlasti olen kuulnud, aga ei tule meelde. Umbes ei julge pakkuda, äkki läheb väga mööda.» «Pirogov oli arst, kes sai 22-aastaselt professoriks.» «Arst. No kes siis seda enam ei teaks.» (TPM)
|
