| |
|
 |
Ilutare juuksur Aliis Kallas katsetab hea meelega soenguid tooli taga, käärid ja kamm käes. Julgus uusi asju proovida ongi toonud talle võistlustelt auhindu.
Foto: Margus Ansu |
|
Mässumeelset soengut kroonis juba teist aastat järjest auhind
(1)
31.08.2005 00:01
Kai Väärtnõu, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kui Aliis Kallas (21) oli väike, surus ta kõik külla sõitnud sugulased tooli
ja asus neil agaralt juukseid kammima – nüüd on ta üks väheseid auhindadega
pärjatud mittepealinlasest soenguseadjaid.
Möödunud reedel tuli Aliis Kallas taas pealinnast Tartusse kodusesse Ilutare salongi auhinnaga, seekord kolmanda kohaga Wella Trend Visioni Eesti finaalvõistluselt. Oma soenguga teemal «Mässumeelne» võitis ta taas kohtunike südamed, möödunud aastal tõi «Urban manifesto» teema talle samalt konkursilt teise koha. «Ma nii head kohta ei lootnudki, ei mullu ega nüüdki,» märgib Aliis tagasihoidlikult. Noor ja mässumeelne Aliisi tulemuse teeb hinnatuks kaks asjaolu. Esiteks on tal vaid kaks aastat juuksuristaa˛i, samas kui konkurentidel koguneb neid kümne ringis. Võitja oli näiteks ligi kolmekümnene, nii et järgmisel aastal ei tohi ta korraldajate seatud vanusepiirangu järgi enam osaledagi. Ja teiseks oli Aliis ainus mitte-pealinlane, kes kümne finalisti sekka valiti. Aliis ütleb, et kuigi tema võistlusi naudib, mõistab ta ka neid, kes ajanappusel osaleda ei jaksa. «Ja osal pole lihtsalt julgust,» nendib ta, kuigi kahetseb, et Tallinnast väljastpoolt ei viitsi juuksurid võistlustest osa võtta. Ise ta võistlusi ei pelga, sest see on hea võimalus näha ja õppida, mida teised juuksurid on välja nuputanud. Tänavu oli konkursil valida nelja teema – «Naiivne», «Armunud», «Asjalik» ja «Mässumeelne» – vahel. Aliis valis viimase, sest talle oli see kõige südamelähedasem ja andis võimaluse katsetada. Katsetamisaldis on ka Aliisi meeskond, sest ühe korraliku võistlussoengu juurde kuulub hea meik (meikar Ragne Liivak), sobivad riided (stilist Triinu Pungits), soengu väljakandev modell (Kaisa Eiche) ning mõnus fotograaf (Alan Proosa). «Näiteks Kaisa on minu võistluste pärast pidanud oma pikkadest juustest loobuma,» kinnitab Aliis, naerdes kaaslaste pühendumist. Tänavu kulus Aliisil enne konkurssi umbes kuu aega, et koos meeskonnaga teemat lahata ja soengut lihvida – õhtutunnid, mil ta uusi lahendusi katsetas, olid teinekord päris väsitavad. Ent katsetada Aliisile, kelle enda juuksed on värvitud sügavat tooni porgandpeaks, meeldib. Oma igapäevased kliendidki on ta viinud katsetamisusku, sest see laseb olla omapärane ja silma paista. Nii on isegi vanema põlvkonna esindajad tema juurest asümmeetrilise ja erksat värvi soenguga rahulolevalt minema jalutanud. Aliisi meelest peavad juuksurid end pidevalt koolitama, et mitte ajast maha jääda. Kool, Aliisi puhul Tartu kutsehariduskeskus, annab kätte põhitõed ja oskused, ent muu tuleb endal õppida. Viimane pole noore pärjatud juuksuri kinnitusel sugugi raske, kui tahtmist on. Juuksuritoolile ei kipu Aliisil tahtmist jagub, sest ta on juba lapsepõlvest peale teadnud, et hakkab juuksuriks. «Kui pisem olin, lasi ema mul oma juukseid kammida ja soenguid teha, järgmisteks katsealusteks said sugulased. Ja umbes kaheksandas klassis tuli kindel teadmine,» selgitab ta. Aliisi enda juukseid lõikavad kolleegid Ilutarest, sest teiste kätte ta end ei usalda. Aga ta ei istu meeleldi juuksuritoolis, vaid kipub selle taha seisma, sest tal polevat lihtsalt kannatust tundide kaupa soengu valmimist oodata. «Soovitusi oma soengu kohta ma tagasi ei lükka, sest ennast ise hinnata on kõige raskem,» sõnab ta. Ise soovitab ta hea meelega: salgutamine on ammu moest väljas, ent värvidega tasub mängida ikka – näiteks nii, et muidu ühevärvilise pea alt siiski muid toone läbi kumaks ja et lõikus ka tavaline poleks. Iseennast ja teisi tasub üllatada, arvab ta.
|
