| |
|
 |
Peahoone päeval pakkus Tartu Ülikool linnarahvale torti ja Ülikooli Punast.
Foto: Sille Annuk |
|
Peahoone vajus oma pidupäeval endiselt
(4)
31.08.2005 00:01
Kerttu Jänese, suvereporter
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Eile Tartu Ülikoolis peahoonele nurgakivi paneku 200.
aastapäeva tähistanud menukad ekskursioonid, Mart Kivastiku näidend ja suur
tordisöömine ei varja ometi tõsiasja, et kena fassaadiga peahoone vajub
endiselt.
Tartu Ülikooli haldusdirektor Riho Illak kõneles, et suurim mure on ikka see, et peahoone on toestatud osaliselt. 1995. aastal eraldas riik vundamentide kindlustamiseks raha, kuid sellest tööde lõpule viimiseks ei jätkunud. See aga tähendab, et peahoone võib tasapisi pooleks vajuda. Kuigi hiljem ehitatud tiibhooned toestamist ei vaja, võivad need peahoone vanema osa osalise toestamise tõttu lahti murduda. Peahoonest kolmandik püsib kindlal pinnal, ülejäänu on toestamata. Illak viitas, et alates 1998. aastast pole riik ülikooli ajaloolisele hoonestule sentigi eraldanud, kui välja arvata toomkiriku varemete korrastamine, mis jõudis lõpule tänavu kevadel. Ent häda pole ainult peahoonega. Riiklik programm Ülikool on koostanud oma ajaloolise hoonestu renoveerimise riikliku programmi eelnõu ja tutvustanud seda nii kultuuriministrile kui haridusministrile, kuid ametlikku vastust saanud ei ole. Ülikooli prorektori Jaak Kangilaski sõnul on hästi ümmarguselt öeldes tegu kümneaastase programmiga, selle kogukulu on umbes 300 miljonit krooni, millest ülikool on oma eelarvest valmis katma kaks kolmandikku. «Peamine on praegu aga, et riik tunnistaks probleemi olemasolu ja lubaks õla alla panna,» lausus prorektor. Programmis on paarkümmend objekti, mille hulgas lagunemisohus peahoone on esikohal. Aga sama olulised on linnapildis ja arhitektuuriajalooliselt tähetorn ja vana anatoomikum, kostis Kangilaski. Kaks viimast ei ole ülikooli töös aktiivses kasutuses, seda enam oleks õige nende korrastamisel kasutada ühiskonna abi. Kangilaski nimetas, et peahoone korrastamine lähitulevikus ülikooli oma rahaga oleks delikaatne teema, sest kõik raha, mis ülikoolile tuleb, on teadus- ja õpperaha. «Oleme peahoonet kogu aeg sättinud. Aga see on kõige tuntum ülikooli hoone, millel on sümboli tähendus. Ootame, et ühiskond seal kas või pisut õla alla paneks,» põhjendas ta. Minister päri Haridusminister Mailis Reps ütles, et riigi võimalusi Tartu Ülikooli investeeringute toetamiseks on ülikooli rektori Jaak Aaviksooga arutatud. Ent sada miljonit ühekorraga maksumaksja õlule vaevalt panna saab. Repsi sõnul võiks ajaloolise hoonestu renoveerimise programmi raha moodustada riigi raha, laenude ja euroraha ühendus. Haridusminister möönis, et riigi tugi nende hoonete remontimisel on põhjendatud, nagu ka eraldi programmi käivitamine, sest need investeeringud ei peaks tulema kõrgharidusraha arvelt. «Nagu oli otsus mõisakoolide puhul, et raha peab tulema eraldi, mitte riiklike investeeringute programmi rahast, peab tõenäoliselt see ajaloolise hoonestu remondi raha ka tulema eraldi otsusega,» sõnas Reps. Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo hindas koostööd kultuuriministeeriumi ja haridusministeeriumiga renoveerimisprogrammi ettevalmistamisel konstruktiivseks. «Eelseisva aasta jooksul tulevad kindlasti ka poliitilised otsused,» oli rektor veendunud. Ülikooli olukorda komplitseerib, et kümneid miljoneid kroone pole tarvis ainult ajaloolise ja enamasti riikliku kaitse all oleva hoonestu remontimiseks, vaid ehitusjärge ootavad mitmed uued hooned. Näiteks keemiahoone Maarjamõisa väljale ja meediamaja Tiigi tänavale.
|
