Möödunud nädalal jätkus erivajadustega poistele-tüdrukutele ja nende
tugiisikutele Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi suvelaagris
tegemist nii päikeselise kui vihmase ilmaga.
Tänavuses suvelaagris oli näputöö ja Tartu Mänguasjamuuseumi külastamise kõrval ka palju sportlikke ettevõtmisi, nagu muruhoki, ratastooli vigursõit, vibulaskmine, noolevise, orienteerumine ja loomulikult ujumine. Noorte- ja lastelaagri projektijuhi Inna Grozdova sõnul oli laagri kavaväline, aga see-eest ülioluline eesmärk erivajadustega inimeste suhtlemisoskuste arendamine.
«Paljud emad tulevad oma lastega siia ja kogemusi jagades on üksteisele suureks toeks,» rääkis Grozdova. «Kui ümberringi on rohkem puudega inimesi, siis muutuvad nad kõik kohe julgemaks.»
Laagri sportlik ja suhtlemisalane eesmärk on tihedalt seotud. Parimaks näiteks tõi Grozdova 20-aastase Jürgen Kuke, kelle ema aastate eest laagrisse meelitas.
«Jürgen mängib nüüd kelguhokit ja vaatamata oma raskele puudele sõidab ise ka
autoga ja kutsub teisi alati igale poole kaasa,» rääkis Inna Grozdova.
Tänavu peeti seltsi suvelaager esimest korda koos Eesti Invaspordi Liidu spordilaagriga Tartumaa tervisespordikeskuses. «Mõtlesime, et see võiks meie ettevõtmist elavdada, kuna nende laagrikava oli hästi huvitav,» sõnas Grozdova.
Ka osalejatele oli laagriplatsi jagamine igati meeltmööda. «Sel aastal on laager sportlikum, mis annab rohkem tegevust ja teeb asja huvitavamaks,» lausus nii Eestis kui Soomes kelguhokit mängiv Jürgen Kukk.
Sportimisvõimalustest erivajadustega lastel Grozdova sõnul puudust ei ole. Küll aga on puudus kvalifitseeritud treeneritest. «Paljud võivad koos tervete lastega trennis käia, aga siiski on vaja, et treener oskaks lapse seisundit arvestada,» ütles ta.
Sportimisvõimalustest erivajadustega lastel puudust ei ole, küll aga on puudus kvalifitseeritud treeneritest.
Lapsevanematele peeti laagris infotund abivahendite kohta. Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi esinaise ja Tallinna lastehaigla lastekirurgi Ann Paali hinnangul on abivahendite hankimisel esmaseks probleemiks siiski raha. Pikad ortoosid, mida liikumispuudega laps koolis ja trennis käimiseks vajab, maksavad 100 000 krooni.
Tänavu sai suvelaager rahalist tuge Euroopa võrdsete võimaluste aasta raames välja kuulutatud väikeprojektide konkursilt.
Sotsiaalministeeriumi võrdsete võimaluste aasta koordinaator Heili Jõe, kes ka ise laagritegevust vaatamas käis, ütles, et rõõm on anda MTÜ-dele võimalus oma plaanide teostamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.
