Leide tuleb tema sõnutsi mühinal, mullu umbes 2700, ja pole põhjust arvata, et augusti lõpus, septembri alguses, kui tänavused kaevamised läbi peaksid saama, tuleks kokkuvõttesse kirjutada väiksem arv.

Tagahoovid, piiritarad

Esemeid ja esemekilde on isegi rohkem. Kokku on leiumaterjali mitu kuupmeetrit. Tõsi, midagi nii silmapaistvat nagu mullune osalt varaste ohvriks langenud mündiaare tänavusest saagist ette käia Piiritsa meelest ei ole. Samasugust kraami, nagu nüüd leitakse, on Tartus välja tulnud varemgi palju, aga see aitab mõista, mis elu ses kohas vanasti elati.

Praeguse kaevendi piiril platsipoolses küljes on näha 19. sajandi hoonete alusmüürid. Hooned hävisid viimases sõjas. Nende alt paistab keskaegsete kivihoonete vundamente, osalt ka tellistest põrandasillutist. Veel sügavamalt tulevad aga juba puidust hoonete katked. Üsna ilmekalt ka krundipiiriks olnud tara jäänused, sealhulgas jämedatest palkidest postid.

On mitu kaevu, ka üks keskaegne puurakistega kaev, mis näeb välja nii tugev, nagu polekski sel sajandeid kukil. Seni on selle põhja suunas kaevatud kolme meetri jagu. Kui sügav kaev tegelikult oli, vajab veel selgitamist.

Uue hotelli ehitus tänavu siiski ei alga, sest praegu käib alles eskiisprojekti tegemine.

Omaaegsetes tagahoovides on ridamisi jäätmekaste, kus sõna otseses mõttes vanas sitas sonkides võib arheolooge oodata kuldaväärt leide. Sõnnik konserveerib hästi.

Teisipäeval tulid selle tõestuseks välja näiteks puunõude killud. Olgu meenutatud, et mõne aasta eest tekitas furoori Ülikooli 15 maja hoovil jäätmekastist leitud sajandeid vana mängukorras puuflööt.

Praeguseks eesmärgiks ütleb Piirits leida muinasaja märke. Huvi kütab, et kusagilt sealtkandist pidi kulgema praeguse Laia tänava suunda viiv tee.

Lõpp tuleval aastal

Piirits möönis, et kuigi arheoloogilised kaevamised peaksid põhiosas läbi saama augustis-septembris, jääb tööde saba ikkagi tulevasse aastasse. Kimbutab sama häda, mis on töid aeglustanud varemgi: krunt on keerulises paigas.

Uue hotelli ehitus tänavu siiski ei alga.

Estiko kinnisvarajuht Ain Tammvere märkis, et praegu on projekteerimise faas, kuivõrd pärast muinuskaitse ametnike otsust lubada lammutada krundil olnud keskaegsed müürid on arendajatel vabamad käed. Mitu aastat püsisid muinsuskaitsjad seisukohal, et müüre võiks säilitada ja uues hoones eksponeerida.

Tammvere lubab eskiisprojekti avalikustamist augusti. Praegu avaldas ta, et kindlasti tuleb kõrgema taseme hotell kui kolm-neli tärni.

Vastuseks küsimusele, kas viie tärni taotlemisel ei või takistuseks saada parkimiskohtade probleem, vastas Tammvere, et kui on olemas portjee, kes auto pargib, pole sellest muret. Siiski jättis ta selgesõnaliselt ütlemata, kas parkimiskohad tulevad hoonesse või kuhugi mujale.

Kas teate

Mida teha vanade palkidega?

Arheoloogilistel kaevamistel välja tulevatel vanade rajatiste jäänustel pole määratud kuskil muuseumilaos säilitatud saada. Ühtpidi on need arheoloog Peeter Piiritsa sõnul kaunis tavalised – nii räägib ta 15. sajandist pärit puust kaevurakete (pildil) juures – , teisalt oleks konserveerimine kulukas, kolmandaks nõuaksid jäänused väga palju ruumi. Nõnda siis sõidab see sajandeid vana puit pärast uurimist ja üles joonistamist prügimäele.

Piirits ütles, et kui ta ka tahaks puitu müüa, ei ole arheoloogiliste leidude müük lubatud. Kummalisel kombel pole keegi soovinud 500 aastat vanu palke isegi suveniiride tegemiseks. Soodsas keskkonnas säilinud palkidel on vaigulõhngi alles.