| Estiko Plastaril on käsil mitu innovatiivset projekti, mis seni veel tulu ei tõota. Nii näiteks võib ettevõte juba praegu toota biolagunevat kilet, mis aga oma 10-12 protsenti kallima hinna tõttu kaubaks pole läinud. Teadlane Mati Karelson on näinud vaeva, et töötada välja toiduainepakend, mis pikendab mitmekordselt oma sisu säilivusaega. Siin on samuti takistuseks kõrgem hind kui tavalisel pakendil ning ka see, et Eesti toiduainetööstusele piisab toodete praegusestki säilivusajast. Värskeimaid Karelsoni leiutisi on kilemarker, mis muudab katastroofipiirkonnas viibivad inimesed helikopteri infrapunaseadmele nähtavateks helendavateks täpikesteks. Ainulaadne kood Ent on veel uuem leiutis, millelt Estiko Plastar loodab enam kui kõigilt eelmistelt. See raadiolainetega loetav kilemarker võiks kontserni omaniku Neinar Seli sõnul tulevikus välja vahetada triipkoodi ning tuua läbimurde ka piraatkaubanduse vastases võitluses. Selle toote patendi taotlus on juba USAs sisse antud. Seli kinnitusel on raadiolainete abil loetav, pakendisse kätketud marker varustatud kordumatu silmale nähtamatu koodiga. «Erinevaid kombinatsioone on üle kümne miljardi,» lausus ta. Kui piirile saabub konteiner Sony teleritega, teeb toll unikaalsete pakendikoodide lugemise abil kindlaks, et selles konteineris oleva kauba on tõepoolest valmistanud Sony. Täpselt samamoodi on võimalik kordumatute koodidega varustada arvutitarkvara või muusika-CDsid. Seli kinnitusel on kaugem eesmärk see, et kõik kaubad saaksid tulevikus triipkoodi asemel just sellise märgi. «Idee on müüa toode maha näiteks Wal-Marti kaubandusketile, mis võtab selle triipkoodi asemel kasutusele,» lausus Seli. Estiko kontserni juhataja Ain Tammvere sõnul on siin-seal maailmas juba iseteenindavad toidupoed. «Triipkoodiga kauba võib tõsta üle skänneri ja kassa ei loe seda, aga raadiolainete loetava koodi puhul poest ilma maksmata naljalt ei lahku.» Kordumatu kood saadakse pakendile erineva koostisega ainete lisamise abil. Oma labor Mõistagi on seegi toode alles katsetusjärgus ning just selleks kulubki labor Estiko Plastarile Seli kinnitusel marjaks ära. Seni pooltühjana seisvasse hoonetiiba tulevas laboris asub tööle kuus inimest, kelle ülesandeks on tegeleda kvaliteedikontrolliga ning katsetada innovatiivseid lahendusi. Laborisse tuleb paarkümmend miljonit krooni maksev laboriekstruuder ehk tavapärasest väiksemate mõõtmetega kilemasin. Seli lisas, et kui ükski kümnest innovatiivsest uurimisprojektist kunagi raha hakkab sisse tooma, siis on väga hästi. Laboris saab teadlaste välja töötatud ideid Tammvere sõnul praktikas proovida. «Meie tehasemasinad on võimsad ja toorainet katsetusteks ei saa valmistada nii suurte masinate jaoks,» selgitas Tammvere. «Laboris saame proovida väikeste toorainekogustega.» Seli sõnul oli Estiko Plastari eelkäija plastmasstoodete katsetehas Nõukogude Liidu ajal oma ala parim. «Meil ripub siin kuskil praegugi üks uhke üleliidulise sotsialistliku töö võitja lipp,» lausus ta. Värviliste Lada piltidega Tartu kilekotiga Venemaal ringi käies võis end tunda tõelise läänlasena. Üheksakümnendatel jäi Estiko Plastari areng Seli hinnangul toppama, ettevõte kaotas turuosa ning kandis vahepeal kahjumit. «Praegu oleme jälle Baltikumi juhtivad tootjad,» lisas Seli. Estiko kontserni käive oli mullu 286,7 miljonit krooni ja kasum 21,9 miljonit. kas teate Valik Estiko Plastari tulevikku suunatud projekte: • Biolagunev kile. • Toiduainepakend, mis pikendab mitmekordselt oma sisu säilivuse aega. • Kilemarker, mis muudab katastroofipiirkonnas viibivad inimesed helikopteri infrapunaseadmele nähtavateks helendavateks täpikesteks. • Raadiolainete abil loetav kaubapakendisse kätketud marker, mis on varustatud kordumatu, silmale nähtamatu koodiga. |
