Tartu Ülikool valis kolm professorit ja nimetas neli emeriitprofessorit

31.05.2008 17:34

Ülikooli nõukogu valis oma 30. mail istungil religioonipsühholoogia professoriks Tõnu Lehtsaare, molekulaarse toksikoloogia professoriks Allen Kaasiku ja pediaatria professoriks Vallo Tillmanni. Emeriitprofessori nimetus omistati Rein Vihalemmale, Ülo Matjusele ja Arne Tõldsepale. Emeriitdotsendiks nimetati Aino Siimon.

Tõnu Lehtsaar on sündinud 1960. aastal Tartus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli psühholoogina 1983. aastal. 1999. aastal kaitses ta religioonipsühholoogia doktori kraadi Amsterdami Ülikoolis. Aastast 2000 on Tõnu Lehtsaar olnud TÜ praktilise usuteaduse professor ning on muuhulgas olnud ka usuteaduskonna dekaan (2001-2003), õppeprorektor (2003-2005) ja rektori kohusetäitja (2007). Tema peamised uurimisvaldkonnad on religioon ja käitumine ning usulised arengud Eestis. Professor Lehtsaare sulest on ilmunud 40 teaduslikku artiklit.

Allen Kaasik sündis 1970. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1992. aastal TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemia erialal, doktoriõppes oli ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi ning Helsingi Ülikooli biomeditsiini instituudi juures. Hetkel töötab Allen Kaasik TÜ molekulaarse meditsiini erakorralise professorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on türeoidhormoonide toime südames, bioenergeetika, neuroprotektandid ja neurodegenaratsiooni mehhanismid jne. Professor Kaasik on avaldanud 30

rahvusvaheliselt eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni.

Vallo Tillmann on sündinud 1963. aastal ja lõpetanud TÜ arstiteaduskonna 1988. aastal. Doktorikraadi kaistes ta Manchesteri Kuningliku Lastehaigla juures 2000. aastal. Aastast 2003 on Tillmann töötanud korralise professori ja TÜ lastekliiniku juhatajana. Tema peamised uurimisvaldkonnad on kasvuhormooni greliini roll poeglaste puberteedi arengus, rauapuudus ja rauapuudusaneemia Eesti 9-12 kuu vanustel imikutel, endoteeli funktsioon 1. tüübi diabeediga lastel jne. Tillmann on avaldanud 33 teaduslikku publikatsiooni.

Professor Rein Vihalemmal on suuri teeneid teadusfilosoofia eriala arendamisel Tartu Ülikoolis. Ta oli teadusfilosoofia õppetooli juhataja ja väljaarendaja alates selle loomisest 1992. aastal, on kahel korral valitud teadusfilosoofia korraliseks professoriks ja alates 2005. aastast kuni käesoleva ajani töötanud erakorralise professorina. Professor Vihalemma peamised uurimisvaldkonnad on epistemoloogia, üldine teadusfilosoofia, keemia ja selle ajaloo filosoofia ja (teadus)filosoofia ajalugu (Eestis). Tema publikatsioonide koguarv on 107.

Professor Ülo Matjus on olnud filosoofia ajaloo õppetooli looja 1992 aastal ja väljaarendaja, töötades kuni käesoleva ajani filosoofia ajaloo korralise professorina. TÜ nõukogus on teda kolm korda valitud filosoofia ajaloo korraliseks professoriks. Professor Matjus on olnud mitte ainult filosoofia ajaloo õppetooli ja uurimissuuna väljaarendaja TÜs vaid ka Eesti Vabariigi aegse TÜ filosoofia osakonna palge kujundaja. Matjuse peamisteks uurimissuundadeks on intentsionaalsuse probleem, fenomenoloogiline filosoofia ja olemisajalooline mõtlemine Saksamaal, vaimulooliste sotsiaalsete nähtuste (metafüüsika, filosoofia, mõtlemine, teadus, moraal, religioon, väärtused) ajaloolised eripärad ja nende moodne ühtekuuluvus jne. Tema
teaduslike publikatsioonide koguarv on 91..

Professor Arne Tõldsepp on andnud olulise panuse TÜ Keemia Instituudi ja Eesti keemiahariduse edendamiseks. Seejuures on ta läbinud ametiredeli kõik astmed, alates assistendist ning lõpetades professorina. Professor Tõldsepa teadustöö põhisuunaks on olnud kasvatusteadused, keemia didaktika põhialused ning keemia õppimise psühholoogilised iseärasused ja matemaatilised mudelid. Ta on 293 publikatsiooni autor.

Professor Mart Sõrg töötab Tartu Ülikoolis alates 1975. aastast, alates 1990. aastast professorina. Professor Sõrg on olnud TÜ majandusteaduskonna dekaan ja teadusprodekaan. Alates 1998. aastast on Mart Sõrg olnud Eesti Panga nõukogu esimees ja aastatel 1990-1993 ja 1994-1998 Eesti Panga nõukogu liige. Tema peamised uurimisvaldkonnad on siirderiigi rahasüsteemid ja rahapoliitika, siirderiigi rahasüsteemi rekonstrueerimine ja sobiva struktuuri kujundamine jne.

Dotsent Aino Siimon töötab Tartu Ülikoolis alates 1971. aastast, sealhulgas juhatanud kaubanduse õppetooli, juhtimise ja turunduse instituuti ning olnud ka professor. Siimon on märkimisväärselt kaasa aidanud TÜ majandusteaduskonna arengule, viies läbi õppetööd, korraldades teadusuuringuid ning täitnud mitmeid administratiivtöö kohustusi. Tema peamised uurimisteemad on olnud väikeettevõtlus ja väikeettevõtluspoliitika, väikeettevõtete juhtimine, riskijuhtimine, ajajuhtimine, organisatsiooniõpetus jne. Tema teadustööde üldarv on 136.