Birute Klaas
Tartu Ülikooli õppeprorektor Poole aastaga ei ole ma oma arvamust ülikooli ees seisvatest väljakutsetest muutnud. 1. Rahvusvahelise ja rahvusülikooli sobitamine ülikooli terviklikuks ja tasakaalustatud, teineteist rikastavaks identiteediks. 2. Meie-tunde tugevdamine ja ühistöise meelsuse saavutamine ülikoolis. 3. Ülikooli avatumaks muutmine ühiskonna vajaduste suhtes ning samas ka rahvusülikooli rolli ja positsiooni kindlustamine Eesti ühiskonnas. 4. Ülikooli jätkusuutlikuks toimimiseks ja arenguks vajaliku raha tagamine. 5. Sellise olukorra saavutamine, kus ülikooli inimesed usuvad nendele väljakutsetele vastamise võimalusse ja tahavad ennast sellele pühendada. Kõik kolm kandidaati on heade eeldustega, kuid selleks, et ülikool suudaks nimetatud probleemid edukalt lahendada, ei piisa ainult tugevast rektorist. Rektor vajab siin kogu ülikooli toetust ja jõudu, riigi stabiilset ja tulemuslikku kõrghariduspoliitikat ja ühiskonna veendumust, et ülikooli hea käekäik on Eestile ja eestlastele oluline.
Jüri Sepp
Majanduspoliitika professor
Alustan sisekliimast, mis tähendab ülikooli juhtimise viimist demokraatlikumale alusele. Traditsiooniline akadeemiline demokraatia töötab ülikoolis päris hästi – toimuvad valimised, töötavad nõukogud ja nende komisjonid. Paraku sellest ei piisa. Inimestel on ikka tunne, et asjad juhtuvad ülikoolis «üle nende peade», tagajärjeks on võõrandumine ja mõnikord ka lahkumine ülikoolist. Uus rektor peab siin muutma prioriteete ja töökorraldust, et rohkem ülikooli liikmeid tunneksid ennast juhtimisprotsessidesse kaasatuna. Muidugi ei oleks see probleem nii terav, kui materiaalne kitsikus ennast tunda ei annaks. Rahulolematuseks piisab täiesti ka olukorra suhtelisest halvenemisest üldise palgaralli taustal. Aga siinkohal ei tahaks hakata hädaldama. Jääb vaid soovida, et uus rektor ei laseks tekkida mingit ühisrinnet Tartu Ülikooli kui haridusturu liidri vastu ning suudaks tagada ülikooli potentsiaalile ja töötulemustele vastava rahastamise. Usun, et Margit Sutropil on häid eeldusi teha ülikooli sise- ja välisrindel edukaid läbimurdeid. Ta ei ole otseselt seotud senise juhtkonnaga ning võib värske ja sõltumatu pilguga probleemidele ja suhetele vaadata. Ühtlasi on ta juba enne rektoriametit ennast näidanud Eesti arvamusliidrina, mis tema sõnadele kaalu lisab.
Hasso Kukemelk
Haridusteaduskonna õppeprodekaan
Eelmise rektori ajal oli majandus väga tugeva tähelepanu all, uus rektor võiks rohkem tähelepanu pöörata inimsuhetele. Teine oluline asi on mõelda ülikooli õppejõudude turvatundele – meil on üsna karm süsteem, kus iga viie aasta tagant läheb koht konkursi alla ja pole garantiid, et sind oma kohale tagasi valitakse. Kui see valimistähtaeg läheneb, siis iga õppejõud, teadur, mõtleb ka alternatiividele. Tänu sellele mõtlemisele ja turvatunde puudumisele teatud hetkedel jääme ka mõningatest väga headest õppejõududest ja teaduritest ilma. Ülikooli arengukavasse on paljud olulised asjad kirja saanud, selles suunas on vaja edasi minna, teaduskondi arendada. Pole sugugi lihtne leida kokkuleppeid ja kompromisse ülikooli sees, mis erinevatele osapooltele oleksid vastuvõetavad. Et Tartu Ülikool on end Eestis väga tugevasti kehtestanud, siis sageli me vastandume paljudele ülejäänutele. Olla üksi paljude vastu on teatud olukorras väga raske, vastasseis võiks asenduda koostööga. Mõlemal meeskandidaadil on juhtimise kogemused, nad teavad, kuidas teatud asju lahendada. Ühelt poolt on see nende tugevus, teisalt natuke ka nõrkus, et mingi standard võib olla välja kujunenud. Kolmandal kandidaadil nii kõrgel tasemel juhtimiskogemust pole, aga tema kasuks räägib võimalik värske pilk probleemidele. Ma ei julgeks eelistada ühtki kandidaati, sõltub, millise meeskonna nad kokku panevad, rektor üksi ei suuda kõiki neid asju lahendada.
Helje Kaldaru
Majandusteaduskonna õppeprodekaan
Kõik kolm väärikat rektorikandidaati saaksid suurepäraselt hakkama paljude kõne all olnud probleemide lahendamisega. Vähe käsitlemist on aga leidnud asjaolu, et lähiajal tuleb õppekavad ja kogu õppeprotsess ümber kujundada väljundipõhiseks. Vastavalt Euroopa kõrgharidusruumis sõlmitud kokkulepetele tuleb tagada, et ülikooli lõpetajal on olemas nõutavad teadmised, oskused ja hoiakud. Tegemist on õpetamisparadigma põhimõttelise muudatusega, mis on väga keeruline ülesanne ja nõuab õpetamisprotsessi paljude aspektide ümberhindamist. Lahendada tuleb see aga nii, et kõik asjast huvitatud pooled (ühiskond, ülikool, õppejõud, üliõpilased) oleksid rahul ja taastuks vahepeal kaduma kippunud õppimis- ja õpetamisrõõm. Kõige paremini õnnestuks see professor Volli Kalmu juhtimisel, kes nii saaks oma õppeprorektoriks olles alustatud õppekavareformi lõpuni viia.
Jaan Ross
Muusikaprofessor
Ülikool on peegelpilt kogu ühiskonnast ja rektorit ootavad samalaadsed ülesanded, mis riigi juhtidelgi. Rektor peaks püüdma vastu seista ülikooli killustumisele, üksikute erialade erihuvide üle peaksid domineerima ülikooli üldhuvid. Üldhuvide iseloomus tuleks kokku leppida erialade esindajate dialoogi käigus, ma ei ole kindel, kas humanitaarteaduste järjest perifeersemaks muutuv asend Tartu Ülikoolis vastab ülikooli üldhuvidele või mitte. Dialoogi süvendamine ülikooli struktuurses hierarhias nii horisontaal- kui ka vertikaaltelge pidi peaks aitama leevendada võõrandumist, mille määr ülikoolis on täna rahutukstegevalt kõrge. Meie elu reguleerivad lisaks kirjutatud seadustele ka kirjutamata seadused, mida ülikoolis nimetatakse akadeemilisteks tavadeks. Mul oleks kahju, kui akadeemilised tavad ülikoolis kaotaksid oma senise tähtsuse. Näiteks olen veendunud, et akadeemilisi kraade ei saa üliõpilastele omistada bibliomeetriliste näitajate alusel, vaid seda tuleb teha kvalitatiivsest hinnangust lähtudes, mida on pädev andma vaid oma ala asjatundjatest koosnev kogu. Selles kontekstis ühtki nime nimetada ma ei sooviks.
Peeter Burk
Füüsika-keemiateaduskonna dekaan
Struktuurireformi läbiviimine, akadeemilise usalduse taastamine ülikooli sees ja ülikooli edukas esindamine läbirääkimistel valitsusega. Struktuurireform tooks oluliselt kasu. Teiste valdkondade kohta ma ei oska öelda, aga realia et naturalia valdkonnas näen selget sünergiat, mis ennekõike õppetöö korraldamisel sellises suuremas teaduskonnas võiks avalduda. Mina oleksin selle poolt, et viia struktuurireformi ellu natuke radikaalsemalt, see tähendab, et LOTE-sse peaksid matemaatikud ka sisse tulema. Kõik peab muidugi käima läbirääkimiste teel ja mõistlikult, mitte et kedagi sunnitaks kuhugi sisse minema – see läheks vastuollu minu välja toodud väga olulise punktiga akadeemilisest demokraatiast. Minu arvates saab sellega kõige paremini hakkama Alar Karis. Tal on kõige rohkem kogemusi selliste asjadega hakkama saamiseks, mulle tundub, et ta on nendega hakkama saanud ja ma arvan, et saaks ka siin ülikoolis. |
