Tartu teedeteenistuse peaspetsialist Rein-Matti Laarmaa klõpsutas ajaloolist sündmust hoolega jäädvustada. «Ei minul ole kahju, aga Peetsu Väinol peaks küll süda täis olema, tema selle siia ju ehitas,» muheles Laarmaa. Kui kõik sujub, saab Laarmaa kontosse lisaks Turu silla ehitamise koordineerimisele ka Vabaduse autosilla valmis ehitamine, sellele raudsild ruumi teebki. «Kaks silda ehitada, üks lammutada – erakordne saavutus,» nentis ta. Palju sildu Kraanajuht Roman Paal-berg, kes esimese 12 tonni kaaluva sillatüki ja pärast ka kaldapoolsed raskemad, 14,7- ja 15,8- tonnised tükid kalda poole tüüris, ei saanud märkimata jätta, et selle koha peal lastakse sillad tavaliselt õhku. Nii juhtus betoonsillaga 1941. aastal ja 1944. aastal. 1923. aastal põles toonane puusild maha. Sildu on ses paigas olnud ennegi. Praegu lammutatav raudsild valmis 1993. aastal. Eilse päeva plaan oli ära tõsta kolm silla sektsiooni ja need õhtul ka Supilinna Marja ja Oa tänava risti ladestada. Kolm sektsiooni botaanikaaiapoolselt kaldalt tõstetakse ära täna, mis toob kaasa Emajõe tänavas liikluse sulgemise. Linnavalitsuse plaan on sild uuesti kokku panna Marja tänava otsas, ent millisel aastal see juhtuda võiks, ei osanud Laarmaa veel vastata. «Ühtki projektigi pole,» tõdes ta. Koost võetud silla seisund on rahuldav, uuesti kasutatavad osad konserveeritakse. Keeruline vedu Sillaosade vedu Supilinna oli ka paras ettevõtmine. Kuivõrd lehe trükki mineku ajaks kell 18 ei olnud vedu veel alanud, saab kõnelda eelinfo ja arvandmete alusel. Vähe sellest, et sillaosad on 15 meetrit pikad, olid need ka 5,2 meetrit laiad. Lisaks on koorma kõrgus arvestuste kohaselt 4,8 meetrit. Nõnda palju, et turvalisuse huvides tuli välja lülitada valgustusliine. |
