Metsaelu jälgitakse pere- ja sõpruskonniti. Õnnelikumad neist on saanud jälgida juba nii metssea kui kähriku tegemisi. Jahimehed ja koertekasvatajad jagavad oma emotsioone foorumitubades, telefoniteated ja -kõned levitavad lühiteateid: «Vaata nüüd!»Mõnel õhtul on metsseakari platsil kell pool üksteist, teisel korral jälle kell kaheksa – ei pelga nad prožektorivalgust ega midagi. Metsas on liikumist palju. Platsile eksib ka kährikupaar, kes tegelikult peaks talveund magama, rebast olla nähtud. Päevavalgel võib nautida aga vareste, kaarnate ning pasknääride pidu. Inimesel tarvitseb oma kontorilaua taga vaid korraks hoog maha võtta ja klikata. 1000 pilku sekundis Eile ütles ka loodusevaatleja ning mitmes meedias oma väljundit omav looduskalender.ee portaali toimetaja Gennadi Skromov, et tõele tuleb au anda. Metsakaamerat vaatab tipphetkedel 1000 inimest sekundis. Ja mitte ainult Eestis. «See on see priitahtlik vaatamine, kus mingit sundust ei ole,» kommenteeris ta. «Teate, elu metsas on ju täpselt sama suur uudis kui on ilm, ja see huvitab paljusid.» Piisab, kui lapselaps vanaemale külla läheb ja seal oma internetist leitud metsakaamerast räägib. Vanaema läheb järgmisel päeval poodi ja räägib poe juures uudise naabrinaisele edasi. Veebikaamera hakkas Tartumaa metsalagendikku internetiavarustesse kandma 18. jaanuaril. «See kõik on saanud teoks tänu paljudele Eesti loodusest hoolivatele inimestele,» märkis Skromov. «Ma olen nendele väga tänulik.» Kaameraprojekt looduses ei ole Eestis küll enam midagi väga uut. Skromov tuletab meelde, et eelmisel kevadel ja suvel said eestlased kaasa elada must-toonekurgede Tooni ja Donna pereelule. Poolteist kuud tagasi, detsembris sätiti Otepääle, otse loodusfotograaf Arne Aderi akna taha üles talilinnukaame-ra. Nüüd siis valvab kaamera ka üht niisugust lagendikku, mis ühendab põnevaid linnu- ja loomakooslusi ning on metsaelukatele juba paar aastat olnud soolalimpsimise ja talvise lisasööda koht. Tähtvere Jahiseltsi esimees Mait Siimson käis algul üle päeva, nüüd aga vaat et iga päev loomade teede ristumispaika toitu viimas. Kulub nisu ja kartulit Nisu on seltsiliikmete raha eest ostetud ja selleks puhuks varutud, lisaks tassib ta kartulit – metsanotsude maiuspala. «Kuidas keegi mida saab,» lisab ta oma võitluskaaslastele viidates. «Sobib kõik, mis kodus üle jääb. Kui kellelgi hakkavad õunad hukka minema, siis toome õunu.» Mait Siimson arvab, et kevadepoole läheb põnevamaks. Siis liiguvad loomad rohkem. Või kui päristalv peaks saabuma, maa külmuma ja lumi tulema, ka siis on loomad agaramad lisasööda otsijad. Ehk satuvad platsile kitsed või põdergi. «Metsakaamera on teinekord põnevam kui mõni teleseriaal. Näitab neile lihtsurelikele, kes metsas ei käi, mismoodi loomad käituvad, õpetab linde tundma,» märgib Siimson lõpuks. Metsakaamera • Tartumaa metsaelu näeb kõige lihtsamini siis, kui klikata end www.looduskalender.ee leheküljele ja valida sealt link «vaata metsakaamerat». • Looduskalendri veebiküljelt leiab ka lingi «lindude söögimaja», kust saab jälgida suleliste sõprade tegemisi Otepääl. • Lindude ja loomade elu jälgib Mobotixi kaamera. |