Teisipäeval õhutõrjemürsu lõkkesse heitnud 15-aastaste Tartu noorukite ajendid olid küllap samad, mis sunnivad aastavahetuse paiku arutul hulgal lapsi, noori ja lapsemeelseid ihkama ning ostma paugutajaid ja muid pürotehnikatooteid. Uudishimu ja põnevus. Emotsioonid võtavad võimust, nagu ka nüüd, kus veriseid tagajärgi ei osanud keegi ette näha. Ikkagi poisid ja kambavaim.
Erinevalt pürotehnikatooteist, mille müük käib rangete reeglite järgi ning mille pakendeil on üksikasjaliselt kirjas, mida nendega teha võib, kus võib ja kuidas võib, ei ole maapinnast lagedale ilmuval sõjamoonal õpetussõnu kaasas. Et sõdadest ja endisest sõjaväebaasidest on lõhkekehi maha jäänud hulgi, pole uudis. Neid tuleb välja pea igal nädalal ja kõikjal Eestis.
Sestap ei ole iial ülearu lastele ja lapsemeelsetele pidevalt üle korrata sõjamoonas ja sõjamoonaks osutuda võivais tundmatuis esemeis peituvaid ohte. Uudishimu ei kao, aga olgu siis enam kainet meelt.