Vooremaa ilus maastik ning Tartu- ja Jõgevamaa teisedki põnevad looduskaunid kohad on kavandatava geopargi alustalad, mis peaksid piirkonda tooma majandust elavdavaid turiste. Tartumaa kõik vallad pole aga selle mõttega haakunud.
Kahe maakonna geopark jätab mõned vallad külmaks
5. veebruar 2015, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loodava geopargi eesmärk on elavdada Tartu- ja Jõgevamaal majandust looduspärandi kaudu,» sõnastas juba mõni aasta tagasi Vooremaa geopargi rajamist eest võtma hakanud Tartu vallavanem Aivar Soop geopargi põhimõtte.
Geopark annab omavalitsustele võimaluse koonduda ühise nime ja temaatika alla ning eristuda teistest piirkondadest. Tartu vald on saatnud geopargiga liitumise kutse Jõgevamaa 13 ja Tartumaa 21 omavalitsusele, ainsana pole kutset saanud Tartu linn. «Tartu jätsime välja sellepärast, et see on liiga suur omavalitsus, turistid liiguvad nagunii Tartust läbi,» selgitas Aivar Soop.
On ka kahtlejaid
Teisipäeva õhtupoolikul oli tema sõnul avaldanud geopargiga liitumise soovi ligi 25 valda-linna, ideest on rohkem huvitatud Jõgevamaa omavalitsused, sealhulgas Jõgeva linn. «Partnereid võib juurde tulla, kõik volikogud ei ole otsust veel teinud,» täpsustas Aivar Soop.
«Oleme seda pakkumist vallavalitsuses ja volikogus arutanud, aga pole asjas Ülenurme valla tera veel leidnud,» ütles Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev. «Geoloogiliselt ei seo meid Vooremaaga miski, meil on voorte asemel suur madal linnukaitseala. Oleme asjaga seotud ehk vaid nii palju, et kui geoparki hakkavad saabuma turistide vood, siis meie vallas asub õhuvärav, Tartu lennujaam.»
Tartumaa vallajuhtide hulgas on ka skeptikuid, kes neljasilmavestluses ütlesid, et ei näe geopargist tõusvat kasu. Nende arvates ei loo geopark maakonnale lisaväärtust ega too siia uusi rahastamisallikaid ning lisaks käib geopargiga liitumise kutsest liiga palju kordi läbi Tartu valla rajatud jääajakeskus. Ühe skeptiku arvates võib rajatav geopark olla vaid vähenenud külastajate arvuga jääajakeskuse elavdamise jätkuprojekt.
«Õige, kõigile ehk polegi geopargist kasu,» kostis selle peale Aivar Soop. «Kes näeb geoparki kuulumisest kasu, sellega hakkame läbi rääkima – mida ta geopargis oma vallas soovib arendada ja kuidas see eesmärk saavutada. Maailma geoparkide kogemus näitab, et koos jõutakse kaugemale. Kuigi võib ka üksi väga kaugele jõuda.»
Eile jääajakeskuses peetud konverentsil «Vooremaa maastikukaitseala 51 – kuidas edasi?» kirjutasid asjast huvitatud omavalitsuste esindajad alla Vooremaa geopargi partnerluslepingule. Selle lepingu järgi kohustub partner muu hulgas geopargi loomisse panustama nii materiaalselt kui ka mittemateriaalselt. Samuti selgub, et sellega ühinenud omavalitsuse liikmemaks tänavu 1. märtsist aasta lõpuni on 50 senti elaniku kohta.
Kõik algab koostööst
Kui suure pindalaga geopark Tartu- ja Jõgevamaale tuleb, on Aivar Soobi sõnul veel vara rääkida, sest kõik volikogud pole oma otsust teinud. Vara on rääkida ka geopargi rajamiseks kuluvast summast. «Nüüd hakkame ideest huvitatud omavalitsustega koostööd tegema,» ütles Aivar Soop. «Selgitame välja, mida keegi geopargis teha tahab, mis see maksab ning hakkame otsima võimalusi, et soove täita.»
Kui seni on geopargi rajamist eest võtnud Tartu vald oma rahaga, siis edaspidi hakatakse geopargi arendamiseks toetusi nõutama kõigist omavalitsustele avatud fondidest ja programmidest.
Esialgse kava järgi on geopargi meeskonnas kolm inimest: tegevjuht, loodushariduse spetsialist ja turundusjuht.
Jääajakeskus vajab valla rahalist tuge
Tartu vallas Saadjärve ääres Äksis juulis 2012 avatud jääajakeskuse külastajate hulk on aasta-aastalt väiksemaks jäänud. Käed rüpes ei istuta, tehakse tööd, et keskusesse suvel rohkem rahvast tuleks, kinnitas Tartu vallavanem Aivar Soop.
«Praegu on meil vaiksem aeg, talvel on külastajaid vähem,» iseloomustas jääajakeskuse tegevjuht Toomas Klaarman praegust külastatavust. «Alguses oli inimeste huvi uue keskuse vastu väga suur, kuid see läks vaikselt üle.»
Keskuse esimesel poolel tööaastal käis seal ligi 75 000 külastajat, 2013. aastal pea 80 000 ja 2014. aastal ligi 40 000 huvilist.
«Nelikümmend tuhat külastajat on ikka väga palju, huvi jääajakeskuse vastu on suur,» ütles Tartu vallavanem Aivar Soop. «On vaja veel muidugi tööd teha, et sel suvel tuleks keskusse rohkem külastajaid, tegeleme selle asjaga.»
Toomas Klaarmani sõnul katab jääajakeskuse teenistus tegevuskulud. Suuremate väljaminekute korral, näiteks mõne uue eksponaadi soetamine, toetab keskust vald. Tartu valla 2014. aasta eelarves oli põhitegevuse kulude all jääaja teemapargile-muuseumile ette nähtud 90 000 eurot toetust. «Jah, oleme keskust toetanud, valla raha on läinud arendustegevuseks, näiteks eksponaatide ostmiseks,» märkis vallavanem. Ka sel aastal saab jääajakeskus tema sõnul valla eelarvest toetust.
Kui suur see summa on, vallavanema jutust ei selgunud.