Eesti rahvale ei kingitud vabadust. See sündis relvakonfliktitulemusena, rääkis eile Tartu rahu aastapäevalKalevipoja ausamba jalamil peetud kõnes sõjaajaloolaneja kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppejõud IgorKopõtin.
Tartu rahu aastapäev algas langenute mälestamisega
2. veebruar 2015, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endale soodsas suunas suutis riik sündmusi kallutada üksnes seetõttu, et meil olid olemas konfliktides karastunud sõjaväelased ning Tartu rahu ei tähenda muud, kui võitu Eesti Vabadussõjas. Ka nüüd, mil maailmas valitseb ebastabiilne geopoliitiline olukord, peab Eesti tugevdama riigikaitset, et hoida meie õrna rahu, leidis Kopõtin oma sõnavõtus.
Tartu linnapea Urmas Klaas juhtis kokkutulnute tähelepanu sellele, et Ukraina sõjapiirkond on Tartust kõigest 1400 kilomeetri kaugusel. «Meil siin rahulikus Tartus on kohustus toetada kas või piskuga selles koldes olevate inimeste püüdlusi rahu poole,» rõhutas ta, kutsudes üles jätkama Ukraina rahva toetamist igal võimalusel.
Rahulepingu sünnist ning iseseisvuse hoidmisest kõneldi eile ka mujal linnas: Pauluse kalmistul asuva Vabadussõja monumendi juures, leitnant Julius Kuperjanovi kalmul, aktusel Poska gümnaasiumis ja loengus Tartu linnamuuseumis.
Ajaloolise päeva auks ja meenutuseks asetasid linnavalitsuse esindajad, kaitseliitlased, ministrid ja lahingukooli kadetid (pildil) ausammaste jalameile pärjad. Seda päeva tuleb hoida au sees, et meil ei ununeks iseseisvuse haprus, leidsid kokkutulnud.