Leekivpunase peaga Sirje Lepik (19) armastab jalgrattasporti ega kujuta oma elu selleta ette. Praegu sõidab ta nii BMX-krossi, trekil, maastikul kui ka maanteel ja naudib kõike, mida teeb.
Tellijale
Poiste seltskonnast tippjalgratturiks
/nginx/o/2015/01/20/3694563t1h889f.jpg)
30. jaanuar 2015, 17:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurema osa lapsepõlvest veetis Sirje Lepik poiste keskel, kuna pidi vaatama oma noorema venna Siimu järele. Tekkis omaette sõpruskond, Sirje Lepikule meenuvad pidevad mõõduvõtmised ja võitlused. «Lapsepõlves oli mul kogu aeg vaja midagi teha, olin kehaliselt heade eeldustega ja alati heas vormis,» meenutab ta.
Kooli minnes liitus Sirje Lepik tantsutrenniga. Oma lemmikspordiala jalgrattaspordi juurde jõudis ta Tartu Veeriku koolis kümme aastat tagasi, kui tegi tutvust ühe mõjusa reklaamiga.
«Minu algklassiõpetaja üks endine õpilane (toona tippu pürgiv jalgrattur Laura Lepasalu – toim) tuli kooli ja reklaamis jalgrattasporti, sest ta tahtis oma punti nooremaid sõitjaid juurde,» räägib Sirje Lepik.