Ekspeaminister ja praegune Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip satub kodulinna aina harvem, kuid tunnistab, et vaatab Tartut endiselt linnapea pilguga.
Andrus Ansip: vaatan Tartut ikka linnapea pilguga
25. jaanuar 2015, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui elu teeks ootamatu pöörde ja peaksite järgmisel nädalal hakkama taas Tartu linnapeaks, siis mida te teeksite kõige esimesena?
Ülimalt suure tõenäosusega seda minu elus enam ei juhtu. Ma töötasin siin kuus aastat linnapeana ja usun, et see on piisavalt pikk aeg, et selles ametis küllalt ammendavalt ennast realiseerida. Aga mingis mõttes ei jäta see kunagine amet mind tõesti maha ja ma vaatan Tartut ikka kuidagi linnapea pilguga.
Need asjad, mis mind häirivad ja mida tahaksin muuta, ei pruugi olla üldse suured. Näiteks mitmetel Tartu tänavatel on puude ja põõsaste oksad kasvanud nii, et pole võimalik normaalselt kõnniteel liikuda. Ma ei tea, kas pööraksin sellistele pisikestele asjadele tähelepanu, kui ma poleks linnapea olnud.
Mis teid Tartus veel häirib?
Juba mõnda aeg on mul olnud hingel raudtee. Brüsselis on ka raudtee ja selle peal on laste mänguväljak. Raudtee on linnas sees ja ei häiri mitte kedagi.
Aga võtame Tartu. Eesti maksumaksjad investeerisid Koidula piiri- ja tollijaama miljard krooni. Jaama üks eesmärke oli vabastada Tartu ohtlike veoste piiri- ja tolliprotseduuridest. Ma lootsin, et nüüd on need rongid linnast välja saadud, aga näen, et tsisternidega rongid seisavad ikka siin.
Ma ei taha olla nõus sellega, et küllaltki arvestatavat osa linna territooriumist kasutatakse kaubarongide ja tühjade vagunite seisuplatsina. Ma ei saa aru, miks on südalinnas raudtee all hektarite viisi maad, mida ei kasutata ja mis on rohtu kasvanud.
See on küsimus Eesti Raudteele, mis kuulub Eesti riigile, mille peaminister olite.
Jah, ja see küsimus tuleb lahendada. Oleks oodanud, et Koidula jaama valmimisega olukord muutub ja raudtee tõmbab ennast arvestatavalt koomale. Praegu on Näituse ja Riia tänava vahel raudteealust maad umbes viisteist hektarit.
Möödajalutaja pilgu järgi võiks öelda, et viiest piisab ja kümme võiks linlaste käsutusse tulla. Siis kaoks ka vaidlus, kuidas tekitada ühendus ülikooli peahoonest TÜ kliinikumi või ülikooli teiste õppehoonete vahel. See paar kilomeetrit on ju jalgsi kõnnitav.
Pikka intervjuud Andrus Ansipiga loe homme Tartu Postimehest.