Lenin jättis naised enamasti võrgutamata

Kirjandusfestivali Prima Vista venekeelse programmi koordinaator Olga Einasto viis Leonid Mletšini (heleda lipsuga) 9. mail 2013 festivali raamatulaadale. Raamatukaupmees Igor Rosenfeld (paremal) oli oma letile välja pannud mitmeid Mletšini teoseid. Foto: Kristjan Teedema

Igavesti lahkunutest ei ole kombeks halvasti rääkida. Aga kui kadunukese utoopilised ideed on kaasa toonud kümnete miljonite inimeste surma, ei saa midagi head ütelda. Jutt on Leninist.

Eile 91 aastat tagasi, 21. jaanuaril 1924 hinge heitnud Vladimir Uljanovist, kelle parteiline hüüdnimi oli Lenin, avaldas vene literaat Leonid Mletšin aastal 2012 Peterburis raamatu «Lenin. Venemaa võrgutamine». Kaks aastat tagasi mais käis Mletšin Tartus.

Eesti keeles olid kevadeks 2013 ilmunud tema raamatud «KGB. Riiklike julgeoleku organite esimehed», «Välisministrid», «Аndropov» ja «Brežnev».

Tartu Postimehe ajakirjaniku küsimusele, mida tuleks tema loomingust järgmisena kõigepealt eestindada, juhtis populaarne literaat tähelepanu oma uuele teosele «Lenin».