Tartu linnaraamatukogu võttis kokku möödunud aasta arvudes ning leidis, et emajõelinlaste huvi lugemisvara laenata kahaneb märgatavalt.
Raamatukogu külastatavus teeb vähikäiku
21. jaanuar 2015, 14:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukogu direktori Asko Tamme sõnul on külastus- ja laenutusarvud juba neljandat-viiendat aastat kahanenud. Ajavahemikus 2010–2014 on olnud külastuste langus peaaegu veerand ning laenutustel 15 protsenti. «See teeb murelikuks,» tõdes ta pressiteate vahendusel. Kui veel majanduskriisi aastad 2008 ja 2009 olid väga head lugemisaastad, siis hiljem suund muutus.
Raamatukogu oli suvel kataloogi uuendamise tõttu küll kaheksa päeva suletud, kuid ainult selle arvele külastuste ja laenutuste vähenemist kirjutada ei saa.
Mullu külastas linnaraamatukogu keskkogu ja harukogusid umbes 1860 inimest päevas ja igas tunnis laenati üle 400 raamatu, filmi, ajakirja jm. Aasta jooksul kogunes laenutusi 1,16 miljonit, mis teeb iga lugeja kohta 32 ja iga tartlase kohta 12 teavikut aastas.
Koolikirjanduse kõrval laenati kõige rohkem (456 korda) John Greeni noorteromaani «Süü on tähtedel». Eesti autorite teostest loeti kõige enam Andrus Kivirähki, Mart Kadastiku, Indrek Hargla ja Olev Remsu raamatuid.
Raamatukogu lugejate, külastuste ja laenutuste arv kahanes, samas ürituste arv ja raamatukogu veebiväljannete külastus kasvasid.
36 700 registreeritud lugejast kasutas raamatukogu möödunud aastal 30 300 ja seda on umbes kolm protsenti vähem kui tunamullu. Reaalsete külastuste arv (ligikaudu 522 400) vähenes 10 protsendi ja laenutuste arv (ca 1,16 mln) viie protsendi võrra.
Asko Tamme arvates võib arvude kukkumise põhjus olla osalt demograafiline, kuid ennekõike tuleb põhjusi otsida muude meediumide ja nendega seotud võimaluste kiires kasvus. E-raamatut peab Tamme veel kõige väiksemaks mõjutajaks, pigem on põhjuseks inimeste aega ja tähelepanu neelavad rakendused nagu Facebook, Instagram, blogosfäär jm.
Direktori hinnangul mängib rolli ka raamatukogude rahastamine, mis on viimastel aastatel küll selgelt kasvanud, aga ei ole suutnud sammu pidada majanduskriisijärgse hinnatõusuga. «Ostame raamatuid, filme ja muusikat umbes veerandi võrra vähem kui kümme aastat tagasi ja umbes viiendiku vähem kui oleks vaja kogude süstemaatiliseks ja järjekindlaks arendamiseks,» lausus Tamme.
Uusi raamatuid on seetõttu vähem, neile on pikad järjekorrad ja ka laenutusi koguneb vähem. Siiski tunnetab Tamme, et tartlane armastab oma raamatukogu ning arvude kahanemisest hoolimata pole lugejate põuda näha.