Tartu linn otsustas osaleda mahukas vareslaste uuringus, et selgitada välja, millist mõju avaldavad kesklinna parkidesse paigaldatud lindude peletamise seadmed.
Linn hakkab uurima linnupeletite mõju
16. jaanuar 2015, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnamajandusosakonna juhtaja Rein Haagi sõnul said möödunud kevadel kesklinna paigaldatud kolm linnupeletit keskkonnaametilt ajutise kasutusloa. Pikaajalisema loa saamiseks tuleb välja selgitada, milline on peletite mõju.
Uuringuga püütakse leida vastused küsimustele, kas kesklinnas ööbivad vareslased väldivad seadmete mõjupiirkonda, kas seadmetel on üldse mõju ning kui on, siis kui suur see on.
Samuti peaks uuringus selguma, kuhu suunduvad peletatud linnud, kas seadmetega õnnestub ohjeldada künnivareste pesitsuskolooniaid ja millised oleks võimalused suurendada seadmete efektiivsust.
Haagi sõnul on linnupeletite mõju uuritud vähesel määral ka praegu, kuid uus uuring kestaks terve aasta. «Siis tulemused liidetakse,» sõnas Haak. Praegune luba kehtib märtsi lõpuni
«Eks me peame linnuekspertidega veel enne kokku istuma, kui praegune luba lõppeb. Et mida siis eksperdid arvavad, kas võime neid käitada ka pesitsushooajal või peame nad vait panema. See on linnavalitsusele uudne teema. Meil ju ühtegi varese- või hakieksperti tööl ei ole,» rääkis Haak.
Kaebusi jätkub
Haagi sõnul tuleb linnakodanikelt lindude kohta pidevalt kaebusi. «Rahvas ju eeldab, et linn võtab midagi ette. Neid pöördumisi on päris palju olnud. Teine asi on visuaalne pilt. Näiteks Küüni tänaval oli sõnnikukiht ikka päris paks. Tänane päev näitab, et nad on natukene siit eemale tõrjutud. Aga et efektiivsust hinnata, peaks olema tehtud ikka suuremad loendused,» kirjeldas Haak olukorda.
Ta tõi näiteks Sassi lasteaia, kes soovib samuti peletit.
«Lasteaia surve on hästi tugev, sest linnud reostavad kõik liivakastid ära. Kui suur parv istub puu otsas, siis ühte koma teist sealt ikka tuleb,» lausus Haak. «Aga linnavalitsus on öelnud, et nemad ei ole nõus panema enne, kui on teada, kas praegustest on abi olnud. Tõestust oleks vaja, sest peletid ei maksa vähe.»
Möödunud kevadel Kaubahoovi, Vabaduse ja Ülejõe parki paigaldatud kolm seadeldist läks maksma 7770 eurot.
Linnapea Urmas Klaas ütles, et ilmselt lahendatakse Sassi lasteaia probleem esialgu siiski teisiti. «Otsustasime, et läheneme seal vanade eestlaste kombe kohaselt, ja linnamajandusosakond korraldab territooriumil puude hoolduse. Puude võrad avatakse ülevalt rohkem valgusele ja see peaks hakke minema peletama. Puid hõrendatakse ja pesad lõhutakse talvel lihtsalt ära,» selgitas Klaas.
Andmeid analüüsitakse
Siiani on linna tellimusel linde jälginud Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes hakkab juhtima ka uut uuringut. «Praegu käivad ettevalmistavad tööd ja vaatlused, et oleks eelinfot. Näiteks kui palju Tartus hakke talvitub ja palju õhtuti linna kohal ringi lendab. Siis on mingid arvud olemas, millega saaks pärast andmeid võrrelda,» sõnas Mägi.
Seniste vaatluste põhjal ei julgenud Mägi veel eriti midagi kinnitada, sest andmed on analüüsimata.
Mägi alustas vaatlusi möödunud aasta novembris.
«Tuttavate käest kuulen küll signaale, et nendest kesklinna piirkondadest, kus peletid on üles pandud, hoiavad linnud eemale. Nad ei lähe sinna enam ööbima või lähevad tunduvalt hiljem. Pigem on linnud ümber kolinud teistesse piirkondadesse,» rääkis Mägi.
Kavandatav uuring maksab 22 240 eurot, millest Tartu linna omafinantseering on 2224 eurot. Ülejäänu summa loodetakse saada keskkonnainvesteeringute keskuselt.