Tartu loomemajanduskeskuses tegutsev Toledo kirjastus sai vahetult enne jõulupühi trükist kätte Hispaania ühe tunnustatuima praegusaegse kirjaniku Enrique Vila-Matase romaani «Dublinesk». Selle peategelane on alkoholi tarvitamisele ja kirjastamisärile punkti pannud arvutiautistist pensionär Samuel Riba, kes pole äriasjades kunagi hiilanud, kuid kelle kirjandusearmastus on üle mõistuse fanaatiline.
Triin Lõbusa tõlgitud raamatule on põhjaliku järelsõna kirjutanud Ruth Sepp. Barcelonas 1948 sündinud Vila-Matas on oma originaalse stiili poolest tuntud, väga tõlgitud ja auhinnatud kirjanik. Tema loomingust tõi romaani «Pariisile ei tule iial lõppu» eesti lugejate ette tänavu Loomingu Raamatukogu Kai Aareleiu tõlkes.
Kirjastuse Toledo hinnangul paneb romaan «Dublinesk» mõtisklema ja muhelema iga raamatusõbra, kes naudib kirjandust ja irooniat.
«Seekord on Vila-Matase luubi all väärtkirjanduse kirjastajad kui eriti ohustatud liik,» kirjutab Ruth Sepp. «Autor võtab kritiseerida neid kirjastajaid, kes on loonud meelelahutust, vandenõuteooriaid, vampiire, templirüütleid ja surilinu nõudva tänapäevase lugeja.»
Romaani peategelane Samuel Riba otsustab sisendusliku unenäo mõjul sõita Dublinisse. Seal tahab ta koos kolme kirjanikust sõbraga viia läbi matusetalituse trükikunsti mälestuseks.
Joyce´i «Ulyssese» kuuenda peatüki jälgedel kulgeval reisil iseenda keskpunkti saadavad neid katkematu vihm, salapäraselt ilmuv ja haihtuv Mackintoshi vihmamantlis vibalik tüüp ning veendumus, et paroodiline lähenemine on üldiselt matuse jaoks kõige sobivam.
Tartu loomemajanduskeskuses tegutsetud pooleteise aasta jooksul on Toledo kirjastuses ilmunud kokku kolm raamatut. Kõigepealt tuli lugejate ette kohalike hispaanlaste koostatud kokaraamat «Hispaania söögid Eesti köögis», seejärel Mehhiko autori Elena Poniatowska romaan «Kallis Diego, Sind embab Quiela» ja nüüd Enrique Vila-Matase «Dublinesk».
Järgmisel aastal loodab Toledo avaldada viis raamatut, millega praegu töö käib. «Dublineski» tagakaane servale on trükitud, et kõigepealt on oodata Javier Cercase teost «Salamise sõdurid» ja Julio Cortázari raamatut «Mängu lõpp».