Perekonna kild. Miks ajaloolane Lauri Frei oma nime vahetas

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TPM

Lauri Frei (sündinud 1984) vastas kirja teel:

Jüri Aasmetsa-Frei abikaasa Alma Aasmets, neiupõlves Rebane, sünnitas kaheksa last, kellest kaks surid päris väiksena.

Alma Aasmets oli minu vanaema ja tema varajane surm 49-aastaselt jättis kindlasti tugeva jälje minu isa Ilmar Aasmetsa ellu, kes mitmekülgselt andeka inimesena oli õrna ja tundliku loomusega. Minu muusikust isa päris oma emalt musikaalsuse ja näojooned.

Kui isiklikust küljest mõelda, siis ilma vanaema Almata ei oleks mul olnud nii palju onusid ja tädisid ning nende järeltulijaid, kellel suviti Puurmani kandis külas käia.

Rõhutan seda, et ainuõige on minu vanaisa nimetada Jüri Aasmetsaks. Ta ise valis endale selle perekonnanime Eesti aja lõpus ja kandis seda ligemale poole oma elust. Samuti pole keegi tema järeltulijatest tagasi võtnud eestistamiseelset perekonnanime Frei. Mina olen erand.

See mõte hakkas minus idanema keskkooli ajal ja see sai toetust Tartu ülikoolis ajalugu õppides, kui arhiivinduse õppejõu ajalooprofessor Aadu Musta loengutes kuulsin tema seisukohta, et nimede eestistamine paiskas segi paljude põlvkondade järjepidevuse.

Lisaks tutvusin legendiga oma esiisa Andrese kohta, kes olevat mõisapreili jääaugust uppumast päästnud ja selle eest saanud tänutäheks saksakeelse priinime.

Seda legendi näib toetavat fakt, et saksakeelseid perekonnanimesid anti Puurmani mõisas ja selle ümbruses vaid üksikud. Muidugi võis ta saksakeelse perekonnanime saada üksnes seetõttu, et teenis Puurmani mõisas kutsarina ja kuulus mõisarahva hulka. Mine võta kinni!

Minule oli perekonnanime vahetus mõnes mõttes ka mässuakt ja praegu ma võib-olla ei teekski seda enam.

Leian, et kindlasti on oluline eristada inimeste motiive nimevahetusel. Mind ajaloolasena võlus nime Frei juures fakt, et tegu on algupärase, 19. sajandi algul antud priinimega ning selle nimelooga kaasaskäiv legend lisas samuti erilisust juurde.

Vanaisa Jüri nimevahetuse motiivid olid aga teistsugused ja lähtusid tema ajast. Vabadussõjas käinud isamaalise eesti mehena nägi ta uue nime võtmises mõisnike aja ja pärisorjusliku mineviku lõplikku seljataha jätmist. Sellisena tuleb tema valikut ka tunnustada ja kiita. Nõnda talitasid veel tuhanded inimesed üle Eesti, vahetades oma muukeelsed nimed uute, eestikeelsete nimede vastu.

Arvan, et kõigi inimeste otsused nimevahetusel on õiged ja väärivad heakskiitu, kui need tulevad südamest.

Lauri Frei on Ebe Susi vennapoeg.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles