Konservatiivne eelarve vaatab optimistlikult tulevikku

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu raekoda.
Tartu raekoda. Foto: Sille Annuk

Tartu järgmise aasta eelarve on koostatud konservatiivselt ja tõenäoliselt laekub maksutulu kavandatust enam, sest avalikus sektoris ja eriti õpetajatel tuleval aastal palk tõuseb, ütles rahanduse abilinnapea Kajar Lember.

«Ma arvan, et tulumaksu laekumist on Tartu eelarves arvestatud selgelt konservatiivselt,» ütles Lember. «Meil on avaliku sektori osakaal ikkagi 40 protsenti ja kui võtame siia juurde õpetajate palgatõusu, mis on tulemas 14 protsenti, mõjutab see loomulikult tulumaksu laekumise kasvu.»

Linnaeelarves on arvestatud tulumaksu laekumise kasvuks 5,6 protsenti ja Lember avaldas usku, et tegelikkus on ilusam. Tulumaks on linna peamine tuluallikas ja seda on kavandatud saada 59,7 miljonit eurot.

«Me ei näe praegu Tartu ettevõtlusmajanduses mõne suurema ettevõtte ärakukkumise riski,» lisas Lember. «See on muidugi asi, mis võib juhtuda üleöö. Kõige ennustamatum on üleüldine majanduse olukord. Kui vaatame üle piiri Venemaa poole, siis see, mis sealt võib tuleneda, on ennustamatu.»

Tartu volikogus läinud neljapäeval koalitsioonisaadikutelt 30 poolthäält kogunud linnaeelarve maht on 139,4 miljonit eurot, hoolimata tulumaksu laekumise paranemisest siiski 0,4 protsenti tänavusest väiksem. Eelarve kahanemise põhjus on see, et vähenenud on investeeringuteks saadavad toetused ja Tartu sajandi ehituseks ristitud Idaringtee ühes uue sillaga enam eelarvet tänavusega samas mahus ei kasvata.

Lember märkis, et on vara veel öelda, mida riigi rahastus Tartule toob, praegu on tasandusfondist ja toetusfondist laekuvad summad kavandatud tänavuse aasta tasemel, kuid vastus selgub märtsis ning loodetavasti on summad ikkagi suuremad.

Palgad tõusevad

Opositsioonijõududest ainsana eelarve vastu hääletanud IRL – eelnõu sai kaheksa vastuhäält – kritiseeris ühe suure teemana halduskulude kiiret tõusu. Lember vastas kriitikale valitsemiskulude kasvu kohta, et ühelt poolt ühiskond tahab, et avalik sektor oleks kõvasti kokku tõmmatud ja et linnavalitsejaid oleks vähem, kuid siis unustatakse, et avalik sektor on ka õpetajad ja sotsiaaltöötajad. «Haridusega seotud kulud ju kerkivad. 300 lasteaiakoha juurdeloomine lisab Tartu eelarvele poolteist miljonit eurot kulusid,» lausus Lember. «See on väga suur raha, väga suured püsikulud.»

Õpetajatel ja lasteaiaõpetajatel seisab ees palgatõus aasta alguses, samamoodi sotsiaalvaldkonna ja kultuurivaldkonna allasutustes, linnavalitsuses endas kohe aasta alguses palgad siiski ei suurene.

Palgatõusu määrad on erinevad. Linnavalitsuse palgafond kasvab kolm protsenti, kultuuritöötajatele otsustas koalitsioon viimasel hetkel lisada palgafondi kasvu kaks protsenti, mis kokku teeb seitse protsenti.

Lasteaedade, koolide, noorsoo-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste palgafondi kasvuks on tuleva aasta eelarves ette nähtud üle kahe miljoni euro.

Kultuurireserv

Suur uuendus on, et pärast aastaid kestnud kriitikat on linnavalitsus välja käinud mõtte, et linnavalitsuse reservfondist eraldataks 100 000 eurot sihtotstarbeliselt nn kultuurireservi tarvis, kust saab taotleda ka aasta kestel raha väiksemate kultuuriürituste korraldamiseks.

Lember tõdes, et sellega ei saa välistada, et ka edaspidi tulevad mõned kultuurivaldkonna taotlused linnavalitsuse reservfondi, sest kord lubab seda.

Seniajani ei ole lõplikult selge, kuidas kultuurireservist raha saab. Kas seda hakatakse jagama kord kuus või paari kuu tagant.

«Arvatavasti jaanuaris-veebruaris on võimalik kultuuriosakonnale neid taotlusi esitada,» ütles Lember. «Tõenäoliselt tekitatakse kultuuriosakonnale komisjon, kes taotlusi läbi vaatama hakkab. Üksikasjad tuleb kultuuriosakonna ja rahandusosakonna vahel kokku leppida.»

Toetuste suur roll

Tuleva aasta investeeringud kaetakse 49 protsendi ehk 12,2 miljoni euro ulatuses linna vahenditest ning 51 protsenti ehk 13 miljonit eurot tuleb välisrahastusest. Välisrahastusest läheb valdav osa idapoolse ringtee ehituse ning Tamme gümnaasiumi Nooruse tänava hoone rajamise toetuseks.

Haridusvaldkonda investeeritakse kokku ligi 11,2 miljonit eurot, suurim investeering on 8,1 miljoni euroga Tamme gümnaasiumi ja täiskasvanute gümnaasiumi tarbeks renoveeritav Nooruse koolimaja.

Majandusvaldkonna investeeringud on ligi 11 miljonit eurot, sellest 6,6 miljonit läheb idapoolse ringtee ehituse eest tasumiseks. Teiste tänavate rekonstrueerimiseks ja ehituseks on eelarves 1,7 miljonit eurot, ülekateteks ja pindamisteks 650 000 eurot ning jalg- ja jalgrattateede rajamiseks ja projekteerimiseks 592 000 eurot.

Vaba aja ja kultuurivaldkonna ning sotsiaalvaldkonna suurimad investeeringud on Annelinna kunstmuruväljaku rajamine (165 000 eurot) ja Annelinna sotsiaalabi piirkonnakeskuse rajamine Anne sauna hoonesse (440 000 eurot).

Tartu tänavune eelarve oli kinnitamisel 134,7 miljonit eurot, mais võttis volikogu vastu neljamiljonilise ning oktoobris 1,3-miljonilise positiivse lisaeelarve.

Suuremad investeeringud

• Idaringtee ehitus 6 586 670 eurot

• Roosi tänava ehitus 500 000 eurot

• Busside reaalaja infosüsteem 576 574 eurot

• Lasteaedade rajamine 520 000 eurot

• Lasteaedade rekonstrueerimine 905 000 eurot (Sass, Kesklinna lastekeskus, Hellik, Karoliine )

• Põhikoolide rekonstrueerimine 1 189 000 eurot (Hansa, Karlova, For­seliuse, Tamme ja Kesklinna kool)

• Tamme ja täiskasvanute gümnaasiumi ehitus (Nooruse 9) 8 139 000 eurot

• Anne sauna sotsiaalabikeskuse rajamine 440 000 eurot

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles