Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu kauaaegne uurija ja bibliofiil Kalev Sikk on koostanud «Eesti perioodikas ilmunud järjejuttude bibliograafia 1918–1944» ning esitles seda 258-leheküljelist raamatut muuseumi kaminasaalis.
Lugemishuviline tartlane koostas järjejuturaamatu
8. detsember 2014, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Perioodikaväljaannete järjejutud olid sel perioodil väga levinud, kuid üsna erinevad nii mahult kui ka sisult,» kirjutab ta eessõnas. «Avaldati nii Eesti algupärandeid kui välismaa tõlkekirjandust, põhilise osa moodustasid kriminaal-, seiklus- ja armastusjutud, aga leidus ka ajaloo- ja aimekirjandust.»
Koostaja rääkis, et järjepidevalt ja süvenenult hakkas ta bibliograafiat koostama viis-kuus aastat tagasi, kui oli asunud pensionile. Ta töötas pool sajandit Tartu kontrollaparatuuritehases (praeguse nimega Tarkon) ning oli viimastel aastatel sealse arhiivi juhataja.
Lugema hakkas Kalev Sikk väga varakult. «Vanaema luges Valguse lisalehtedest gooti tähtedega trükitud joonealuseid,» meenutas ta. «Ma küsisin tema käest seda ja teist tähte ja hakkasin samuti neid jutte lugema. Kui läksin esimesse klassi, küsiti minu käest, miks ma tähti ei tunne. Ma ütlesin, et ma loen teiste tähtedega raamatuid.»
Kui Kalev Sikk õppis viiendas klassis, märkis ta üles raamatud, mida ta juba oli lugenud. «Olen sellest ajast tänapäevani kõik kirja pannud,» ütles ta. «Praeguseks on kogunenud üle 3300 raamatu. Öeldaksegi, et normaalne inimene loeb elu jooksul 3000 raamatut, aga ma ei usu, et praegu nii palju loetakse.»
Järjejuttude bibliograafia on kirjastanud koostaja vend Lembit Sikk oma Pärna talus. Seda on trükitud 115 eksemplari, millest 15 on nummerdatud.