| |
|
 |
Tartu valla tegusad naised (vasakult) Külli Vikat, Sirje Sakur, Õilme-Inge Noobel, Urve Kaasik, Faina Luiv, Elgi Sadam, Meeli Kruus, Imbi Rohejärv ja Miia Murd loodavad, et Tartu vald võitleb uuel aastal senisest tõhusamalt maainimeste üksinduses sammaldumise vastu. Loomist tahavad päevakeskused, parendamist bussiliiklus.
Foto: Lauri Kulpsoo |
|
Maanaised ootavad vallalt rohkem tuge
30.12.2005 00:01
Martin Pau
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tartu valla Sootaga naisselts peab lõppevat aastat edukaks, kuid tõdeb koos Kõrveküla naisseltsiga, et vallajuhid peaks rohkem tähele panema vabatahtlikku algatust ja seda toetama.
Sootaga maanaiste seltsi esinaine Urve Kaasik rõõmustab, et tänu PRIA ja EASi toetusrahale läks täie hooga käima seltsi Lähtel asuva maja remont ning Lähte naiskoor sai osta endale rahvariided. «Minule oli see küll hiilgeaasta,» kinnitas Kaasik. «Kevadeks on naisseltsi maja uues kuues. Väga tähtis on selle juures olnud Tartu vallavalitsuse toetus, milleta me poleks pruukinud neid toetusi saada.» Selts varjusurmas Kõrveküla naisseltsi Miina esinaine Õilme-Inge Noobel aga kahetseb, et selts on viimased paar aastat olude sunnil varjusurmas, kuna vallavalitsus pole suutnud leida hakkajaile naistele ruume. «Varem saime ajutiselt ruume Kõrveküla raamatukogus, siis koolimajas, siis lasteaias,» meenutas Noobel. «Selts oli hästi aktiivne. Tegime vallale kõiksugu meeneid, mida külalistele kinkida, korraldasime lastele huviringe. Mul on pidevalt piinlik naiste ees, kes käivad tihti küsimas, kas selts jätkab tegevust või mitte.» Tartu Postimehega ühisesse kohvilauda istus lisaks Kaasikule ja Noobelile veel üheksa tegusat daami. Murelik osa nende jutust keskendus maainimeste kooskäimisvõimalustele. Osalt süüdistati niru ühistransporti, osalt valla passiivsust päevakeskuste rajamisel. 2004. aastal valminud Tartu valla arengukava kujutleb päevakeskusi Lähtele, Tammistusse, Vedule ja Äksi ning paneb vallavalitsusele kohustuse toetada kõikjal mujal külakeskuste loomist. Esimesena peaks päevakeskus tulema Lähtele, remonditavasse naisseltsi majja. Kui läheb hästi, sünnib see tuleval aastal. «Et maainimesed, eeskätt üksikud inimesed ei manduks, peavad nad saama käia seltskonnas ja suhelda,» toonitas Urve Kaasik. «Päevakeskustes oleks võimalus teha käsitööd, korraldada laulu- ja tantsuringe. Eeskätt puudutab see vanemaid inimesi, sest noortel on tavaliselt auto ja nad liiguvad tänu sellele rohkem. Neil pole raske minna omal käel meelt lahutama Tartusse,» arutles Kaasik. Tartu vallaametnike vastuvõtupäevad on teisipäev ja reede ning teisipäeviti korjab suuremaist asulaist nagu Äksi ja Lähte inimesi peale valla buss. Sojamaa pensionär Elgi Sadam pidas kahetsusväärseks, et nii Sojamaa kui naaberkülade rahvas surutakse seski osas vägisi ääremaaks, sest bussiring sinna ei ulatu. Veel arvustas Sadam endise Tarbuse, nüüdse GoBusi totrat sõiduplaani: varahommikuti väljub Sojamaalt veerandtunnise vahega kaks bussi. «Meie kandi pensionäridele on raske ka see, et kodukandis pole kauplust,» lisas Sadam. «Poodi pole Õvil, Sojamaal, Pupastveres. Mina ei saa aru, miks ei saa meil käima panna kauplusautot. Vald võiks seda subsideerida.» Aoveres elav Õilme-Inge Noobel lisas bussiliikluse kohta, et ka näiteks Tammistu side valla keskuse Kõrvekülaga on väga vilets. «Viimane liinibuss Tammistusse läheb kell viis,» selgitas Noobel. «Tean omast kogemusest, milline probleem on õhtul kojusaamisega, kui kooli- või vallamajas on mingi üritus.» Tänavad valgeks Mida Tartu vallavalitsus uuel aastal veel edendama peaks? Kindlasti tänavavalgustust, leidsid naised. Äksilane Külli Vikat ütles, et tema kodukülas valgustavad üldkasutatavaid tänavaid peamiselt koduõuede laternad. «Kõrvekülas on täpselt samamoodi – kõrvaltänavatel on väga hämar,» lisas Õilme-Inge Noobel. «Aga Sojamaal on küll väga valge,» kiitis vastukaaluks kohalik pensionär Elgi Sadam.
|
