| |
|
 |
Hispaanias Palencias pallis Kennet Jädal just sellises kollakas särgis, mille selga ehtis number 80 ja rinnaesist jalgpalli mängiva rebase kujutis.
Foto: Sille Annuk |
|
Aasta välismaal jagas kamaluga kogemusi
(1)
30.12.2005 00:01
Martin Šmutov, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Jalgpalliklubi Tammeka vutipoisil Kennet Jädalil on viimased poolteist aastat olnud pungil täis uusi kogemusi – algul kohanemist eluga võõrsil ja seejärel taas kodulinnaga harjumist.
Vutinoor Kennet Jädal jäi Hispaania talendiotsijatele silma 2004. aastal, mil ta sai esimese kutse Palenciasse. 14-aastane noormees otsustas proovida ja esimesele kutsele järgnes kohe uus – talendikat vutipoissi taheti Hispaaniasse terveks kooliaastaks. Kennet läks. Õigustatud käik Nüüd tema meenutusi kuulates võib aru saada, et Hispaanias veedetud aastat ei pea ta kindlasti raisatuks. Lihtne võõras keskkonnas muidugi polnud – võiks isegi öelda, et Kennet Jädal visati hispaaniakeelsesse merre, kus ta pidi omal jõul pinnale ujuma. Nimelt jõudis poiss Hispaaniasse Palenciasse juulis, 20. septembril läks aga kohaliku kooli kaheksandasse klassi, kus õppetöö käis vaid hispaania keeles. Nii kulusid esimesed paar kuud keelega tutvumiseks, abiks vaid sõnaraamat. Klassikaaslastega toimus suhtlus põhiliselt kehakeeles. «Mind võeti väga kiiresti omaks, kõik olid rõõmsad, et nende klassi tuli uus inimene,» meenutas Kennet. «Toonaste klassikaaslastega suhtlen MSNis senini.» Hispaanlased on Kennet Jädali hinnangul märksa avatumad kui eestlased. Lisaks keelele ja inimestele tuli harjuda ka kalapõhiste toitudega ja võõra koolikorraldusega. Viimases võiks Kennet erinevusi loetlema jäädagi. Näiteks keemiat ja füüsikat Hispaanias kaheksandas klassis ei õpita. Füüsika asemel on aine nimega tehnoloogia, kus omandatakse eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Laulmistunnis ei lauldud, kogu klass õppis hoopis aasta läbi flööti. Ka koduseid ülesandeid tavaliselt ei antud. Vahetund oli üks suur lustipidu – kella kõlades anti õpilastele jalgpallid ja mäng võis alata. Küll aga kestis üks koolitund 55 minutit ja järjest, ilma vaheajata, peeti kolm tundi. «See oli väga harjumatu, ootasin meeletult, et vahetund juba tuleks,» meenutas Kennet. Kahe maa koolikorraldust võrreldes nendib ta aga veendunult, et Eesti haridustase on Hispaania omast palju kõrgem. Jalgpalli tase on aga sama kindlalt parem Hispaanias. Eriti selge erinevus tuli esile liigakohtumistes, mis toimusid väga kiires tempos, viilida või eksida seal ei saanud. Kennet pidi treenima ja mängima aasta vanemate seas. Treeningutel polnud Kennet ainuke välismaalane, lisaks temale olid seal veel ka kaasmaalane Tallinnast, kellega sai suhelda vene keeles, kaks tansaanlast, kes pidanuks passi järgi olema nooremad, kuid välja nägid mitu aastat vanemad, ning nigeerlane ja argentiinlane. Tagasi olevikku Jõulude eel lõpetas Kennet Jädal Kivilinna gümnaasiumi üheksandas klassis teise kooliveerandi, tema tulevik on praegu aga suuresti lahtine. Tunnistus oli Kennetil nüüd küll parem kui esimese veerandi lõpus, kuid varem peaaegu ainult viitele õppinud noormehe hinnetereas oli veel kaks kolme. Ise ta nende kolmede pärast väga ei muretse – aastane mahajäämus annab veel tunda. Klassijuhataja Piia Jullineni sõnul sai noormees kooli naastes lisamaterjale kõigilt õpetajatelt, kuid täielikult ei suuda Kennet kaheksandat klassi arvatavasti järele teha. «Väga suurt auku see talle ei jäta,» nentis Jullinen. «Poisi kohta on tal aga praegugi väga ilus tunnistus.» Klassijuhataja lisas, et võõrsil veedetud aasta on muutnud Kenneti käitumise palju enesekindlamaks, samas on säilinud talle omane asjalikkus. «Kenneti käitumine on läinud vabamaks ja on tunda, et ta tuleb teisest kultuurist,» kirjeldas Jullinen. Kenneti isa Arnold Jädali sõnul on praegu poja jaoks esmatähtis põhikooli lõpetamine, pärast seda saab teha tähtsamaid otsuseid. Täpsemalt ei soovi jalgpallitreenerist isa poja tulevikuvõimalustest veel rääkida. Ehk mõne kuu pärast.
|
