| President Ilves rääkis nii Euroopa Liidu vanade liikmesriikide kohati järjest paisuvast kriitikast ühendusega 2004. aastal liitunud maade suhtes kui ka uute liikmesriikide liigsest muretusest. «Pole mõtet minna ülbeks ega tunda liigset rahulolu,» ütles president Ilves Samuti kutsus Eesti president Euroopa Liitu kaitsma ja aitama neid, kes ühenduse naabruses püüdlevad demokraatia ja vabaduse poole. «Meil pole õigust vaadata neid altkulmu, kui nad ei väljenda end alati nii peenelt ja diplomaatiliselt kui me seda sooviksime. Varssavis, Budapestis, Ida-Berliinis, Prahas, Bratislavas, Vilniuses, Riias ja Tallinnas oldi samuti kohati kohmakad, järsud, liiga nõudlikud,» meenutas president Ilves Ida- ja Kesk-Euroopa vabanemise lugu. Riigipea arvates peaks Euroopa Liit mõistma, et Euroopa läheduses on praegu inimesed, kes riskivad oma elu ja vabadusega, et kaitsta Euroopa põhiväärtusi. «Neid ähvardavad tugevamad ja stabiilsemad võimud, kellega on alati kergem diili teha, neid külla kutsuda ja kellele saab oma kaupa müüa. Walesad, Havelid ja Nagyd on alati tülikamad, sest demokraatia ongi alati tülikam nähtus,» ütles president Ilves. Ilvese kinnitusel tuleb Euroopa poliitikutel muutuda vähem isekaks. «See kehtib võrdselt kõigile. Nii neile, kes oma siseturgu kaitstes torpedeerivad teenuste direktiivi, kuid samal ajal naudivad kapitali vaba liikumist. Aga ka neile, kellele Euroopa Liit tähendab vaid suuri rahasüste,» rääkis Ilves. Tema sõnul eeldab Euroopa Liidu edasine areng 2004. aastal liitunud riikidelt loovust, kaasamõtlemist ja tegutsemist. «Venematel liikmesriikidel tuleb aga mõista, et Varssavi pakti tankikolonnide lahkumine idapiirilt ei tähenda, et kõik see, mis toimub teisel pool Euroopa Liidu piiri, pole enam nende asi,» ütles Ilves. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
Logi sisse
kõik galeriid
