Rahvusarhiiv meenutab koos huvilistega Esimest maailmasõda

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlased lugemas Postimehe toimetuse aknale välja pandud telegramme tsaari kukutamise ja revolutsioonisündmuste arengu kohta. Rahvusarhiivi filmiarhiivi foto (EFA 26-0-50388)
Tartlased lugemas Postimehe toimetuse aknale välja pandud telegramme tsaari kukutamise ja revolutsioonisündmuste arengu kohta. Rahvusarhiivi filmiarhiivi foto (EFA 26-0-50388) Foto: Repro

Rahvusarhiiv kutsub kõiki huvilisi sel laupäeval osa saama Esimest maailmasõda meenutavatest sündmustest Tartu kesklinnas ja ühtlasi igaüht andma oma panust selles sõjas osalenud eesti sõdurite arhiividokumentidest ülesleidmisel.

Kell 11 avatakse Küüni ja Poe tänava nurgal välinäitus «Sada aastat ilmasõjast. Tartu 1914-1918». Sõnavõttude kõrval aitab sõdurikirjade ettelugemisega meeleolu luua näitleja Tanel Jonas, kelle saatel suundutakse edasi Toomele rahvusarhiivi hoonesse Liivi 4.

Kell 12 tutvustatakse arhiivis akadeemik Tõnu Tannbergi koostatud artiklikogumikku «Esimene maailmasõda ja Eesti» ning avatakse arhiiviallikate näitus.

Ühisloome algatus

Sealsamas tehakse esimesed sissekanded ühisloome algatusse «Eestlased Esimeses maailmasõjas», millega rahvusarhiiv kutsub vabatahtlikke üles andma oma panust eesti sõdurite leidmisel arhiividokumentidest.

Rahvusarhiivi andmetel osales Esimeses maailmasõjas ligikaudu 100 000 eestlast, kellest hukkus või jäi teadmata kadunuks hinnanguliselt 10 000. Täpsed andmed puuduvad.

Tervikpilti ei ole selle kohta, millistesse väeüksustesse Eesti alalt mobiliseeritud teenima saadeti ja kuidas nende teenistus kulges. Samuti ei ole suguvõsauurijatel lihtne leida andmeid maailmasõjas osalenud esivanemate saatuse kohta.

Rahvusarhiivis asuvad arhiividokumendid aitaksid kindlaks teha üksikute sõdurite saatust, aga ka täpsustada seniseid üldiseid seisukohti, kuid isikulooline info on pihustunud erinevate arhiivifondide, säilikute ja dokumentide vahel.

Just seepärast kutsub rahvusarhiiv igaüht üles andma oma panust Esimesest maailmasõjast osa võtnud eesti sõdurite arhiividokumentidest ülesleidmisel ja indekseerimisel.

Arhivaaride juhendamisel

Ühisloome algatuse esitlusele laupäeval järgneb töötuba, kus kõik huvilised saavad arhivaaride juhendamisel selle rakendusega täpsemalt tutvuda.

Rahvusarhiivi Maneeži tänava hoones Tallinnas (Maneeži 2) tutvustatakse ühisloome algatust «Eestlased Esimeses maailmasõjas» 4. detsembril kell 18.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles