Kvissentali rannaalal seisab suur silt, mis hoiatab eravaldusse sattumise eest, kallasrajale teisiti aga ei pääse

Nii näiteks tekkis hiljaaegu paadimatkal Kvissentali uudistama minna tahtnud arstide seltskonnal konflikt kohe pärast sildumist Kvissentali vastsesse paadisadamasse.

Üks matkaseltkonna anonüümsust palunud liige rääkis, et eramurajooni arendava osaühingu Kvissental juhatuse liige Alar Kroodo, kelle valmiv maja asub Kapteni tänavas paadisadama kõrval, keelas neil liikumise jõe lähedal kulgevale Kapteni tänavale põhjendusega, et see olevat eramaa.

Hiljem tegi ta matkajaile takistusi paadini naasmisel.

Samal teemal: Uusi elamukrunte tuleb varsti juurde

Kallasrajale ei pääse

Heakorrastatud rannaalasiilust - nagu detailplaneering seda nimetab - üle kõndimine on aga ainus võimalus jõe äärest ilma elamukrunte läbimata teele pääseda. Nimelt on kogu piirkond, kus planeeringu järgi peaks olema ka liivarand, piiratud võrkaiaga. Seejuures ulatub aia ots kaldajärsakuni - sellest möödaturnimine nõuab mõnevõrra pingutust.

	REKLAAM

Aias on küll üks värav, sealt aga võõrad väidetavalt läbi minna ei või.

«Kroodo väitis, et tema lubab väravast käia ainult neil, kes Kvissentalis elavad,» rääkis sekeldustesse sattunud paadimatkaja. «Huvitav, mis alus tal seda teha on.»

Seaduse järgi peab jõekallast pidi saama liikuda igaüks, kel selleks soovi.

Takistusi ei saa teha ka kallasrajal randumiseks, iseasi on sildumine kellegi eraomandis olevale paadisillale.

Kallasrada võib teatavatel juhtudel olla määratud veepinnast palju eemale, näiteks suurte sadamate puhul, kuid Kvissentalis pole selliseid erisusi tehtud.

Alar Kroodo selgitas, et rannaala aiaga piiramine lähtus praktilistest kaalutlustest: nimelt kippusid vastrajatud murule tsikli- ja muud masinamehed, kes maakamara paraku hoolimatult segamini pöörasid. «Seda ei saagi nii tõlgendada, et kallasrajale peab igalt poolt pääsema,» väitis ta.

Ametnikud kontrollivad

Kroodo tunnistas ka ranna sulgemise plaani, kõneldes eesmärgist teha kinnine supelrand.

Linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku seevastu kinnitas, et seadused ei näe ette kinnist eraõiguslikku supelranda.

Tartu abilinnapea Anto Ili ütles, et Kvissentali kallasrajaga tekkinud probleemist kuulis ta alles eile hommikul ja ei saa veel öelda, kas millegi vastu on eksitud või mitte.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67