Huvilisi jagub

Üle poole sajandi on Varssavi ülikoolis olnud hunga-roloogia osakond, kus seni on õpetatud ungari ja soome keelt.

«Osa üliõpilasi hakkab kindlasti õppima eesti keelt kui ühte soome-ugri keelt,» selgitas Kubinyi. «Aga kindlasti olen valmis õpetama ka neid, kellel on lihtsalt huvi eesti keele vastu – näiteks üliõpilased, kes tunnevad huvi ajaloo, sealhulgas Balti regiooni vastu.»

Kubinyi tunnistas, et Poola minek on talle järjekordne uus ja huvitav väljakutse, eesti keelt on ta õpetanud ka Ungaris. «Eesti keele kui võõrkeele õpetamine meeldib mulle rohkem,» sõnas ka Mart Reiniku gümnaasiumis eesti keelt õpetanud Kubinyi. «Põnev on jälgida, kuidas õpilased arenevad ja keelt rääkima hakkavad.»

Ungari üliõpilaste õpetamise kogemusest teab Kubinyi öelda, et kõige rohkem peavalu valmistab välismaalastele eesti keele astmevaheldus. «Ning kes siiani on õppinud vaid saksa, inglise või vene keelt, siis neile on esmatutvus soome-ugri keelega paras pähkel,» lisas ta.

Paljudes kohtades

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi kaudu on eesti keele ja kultuuri lektoreid lähetatud veel Vilniuse, Peterburi, Glasgow’ ja Göttingeni ülikooli ning Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituuti. Ühtekokku õpetatakse eesti keelt umbes 30 välismaa kõrgkoolis.

Kubinyi märkis, et arvestades Eesti väiksust, on neid kohti, kus meie emakeelt saab õppida, ikka väga palju, ja ta on rõõmus, et saab ka ise keelt õpetades Eestit tutvustada.

Kas Teate

Leila Kubinyi

• 1987–1996 Tartu 14. keskkool (praegune kunstigümnaasium), eesti keele õpetaja

• 1996–2001 Debreceni ülikool Ungaris, eesti keele lektor

• 2001–2006 Mart Reiniku gümnaasium, eesti keele õpe-taja

• Alates 2006 eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktoriõpe

• 2006-2007 Tartu Audentese Erakool, eesti keele kui võõrkeele õpetaja

• Alates 2007 oktoobrist Varssavi ülikool, eesti keele ja kultuuri lektor