«Teatud mõtted ikka peas liikusid, et mis minevikus kõik on olnud,» lausus ta. «Kahjutunne on inimese sisemine tunne – igast tugevasti sissejuurdunud asjast on kahju lahti lasta, aga kainelt mõeldes oleks sulgemist vältida olnud väga raske.»

Muuga kinnitusel oleks väike bussitehas varem või hiljem niikuinii tulnud kinni panna. Piisab, kui lisada Scania raskused endagi bussitehastele tellimuste leidmisega ning karjuv tööjõudefitsiit. Seda, et bussitehast õnnestus nii kaua tellimustega varustada ja käigus hoida, annab Muuga sõnul järele teha.

Ligi nelisada bussi

Alates 1995. aasta suvest selle teisipäevani vuras Tartu bussitehasest välja 398 Scania bussi, neist 173 linnaliinibussi ning 225 viimastel aastatel toodetud linnalähiliinide Scania Omniline`i. Sellele lisaks veel 20 bussihaagist.

Baltcoachi üks kolmest osanikust Andrus Kiik ütleb, et ehkki ka varem on tehast ähvardanud sulgemine ning siis on ometigi jälle jätkatud, on nüüd lõplikult finito.

Parimatel hetkedel pea saja palgalisega Baltcoachist on praeguseks koondatud peaaegu kõik töötajad ja omanikud mõtlevad, mida teha tootmisruumidega. Vähemalt ühe kahest hoonest rendivad nad välja.

Viimased bussid saadeti Norra poole teele suuremate aupaukudeta, sest lõpupidu peeti Kiige kinnitusel juba juuli keskel, kui lahkus enamik töötajaist.

Busside seeriatootmine Tartus ei ole kaugeltki piirdunud Scaniate kokkupanekuga. Vähemasti keskealised inimesed ei suuda vist küll lahutada kuumi suvepäevi ja Tartu TA-6 busse, millega neid higist leemendavate ja õhku ahmivatena kolhoosipõllule peete rohima viidi. Jah, olid alles ajad!

TA-6 ehitati vene GAZ-veoauto põhjale ning see kasutas veoki mootorit.

Busside seeriatootmine algas Tartus 1957. aastal ja kestis kuni 1961. aastani. Nelja aasta jooksul valmis Tartu Autode Remondi Katsetehases 1338 autobussi, millest suur osa rändas Nõukogudemaa avarustesse. Ent ka enne ja pärast seda valmistati ning remonditi Tartus busse.

Veidravõitu leivaautod

Kaheksakümnendaid näinud põlvkonnale seostub Tartu Autode Remondi Katsetehas siiski eelkõige veidravõitu välimusega leivaautodega, neile lisaks veel kõikvõimalikud vähemalt sama kummalised eriotstarbelised veokid. Muide, Tartus toodeti isegi vormeleid.

Baltscani ja hilisema Balt-coachiga seob Tartu Autode Remondi Katsetehast nii see, et järeltulija tegutses endistes autoremonditehase ruumides, kui ka fakt, et katsetehas oli algul Baltscani aktsionär.

Eriotstarbeliste veokite tootmise lõpu ning 1995. aastal alanud bussitootmise vahele jäid vaid mõned aastad.

Pealekauba sündis busside tootmise taasalustamise idee just katsetehases, mille töötajana asuski Muuga 1992. aastal Baltscani loomist ette valmistama.

Kes tahab katsetehase ajaloost täpsemat teada, leiab põhjaliku käsitluse koos rohkete illustratsioonidega internetiaadressilt kodu.pri.ee/ta/.