Järvamaa kutsekoolid ei suuda tänavu täita õpilastega põllumajanduslikke ja uusi erialasid, kuigi niisugustel aladel valitseb tööjõupõud.

Paide kutsekeskkooli direktor Rein Oselin ütles, et kui vanade ja populaarsete erialade täitumisega polnud ka tänavu probleeme, nappis õpilasi uutele erialadele, kirjutab Järva Teataja.

Ettevõtted maksavad stipendiumi

Oselin selgitas, et sellise oskustööjõu nõudlus on Eestis suur, ka palk on konkurentsivõimeline. «Küllap tegime uutele erialadele lihtsalt vähe reklaami,» sõnas ta.

Kuigi õpilaste nappuse tõttu pole võimalik kõiki kursusi avada, kinnitas Oselin, et ühtegi neid erialasid õppida soovijat kool minema ei aja. «Restaureerijad õpivad näiteks esimene aasta koos ehitajatega, sest neid alusteadmisi läheb neilgi vaja,» lisas ta.

Oselin märkis, et täidetud on ehitus–, arvuti– ja logistikaeriala.

Oselinile on meelt mööda, et tööandjad on hakanud hindama kutsekooli lõpetanud tööjõudu, mistõttu on nõus maksma õpilastele stipendiumi, et nad pärast lõpetamist ettevõttesse tuleksid.

Järjest suuremat rõhku tahab Oselin pöörata täiendõppele, nii ootab kool ka täiskasvanuid, kelle koolitee juba ammu selja taga ja amet olemas. «Meie inimestel on juba piisavalt raha, et nad suudavad esmavajaduste kõrval ka oma teadmistesse investeerida,» lisas ta.

Oselin lisas, et Paide kutsekeskkool sai täiendkoolituse tarvis toetust, mis võimaldab kasutada parimaid lektoreid.

Türi tehnika– ja maamajanduskooli direktor Toomas Šadeiko ütles, et tänavugi olid populaarsed samad erialad, mis eelmistel aastatel. «Kõige rohkem huvitab noori autotehniku ja diagnostika eriala,» sõnas ta.

Jätkuvalt väike huvi on põllumajanduserialade vastu. Šadeiko selgitas, et noored ei tunne enam huvi põllumajandustootmise vastu, vaid soovivad spetsialiseeruda kas põllutöömasinatele või hobusekasvatusele.

Põllumajanduserialadel alustab sügisel Säreveres õpinguid 80 noort, kuid Šadeiko selgitust mööda peaks neid olema rohkem.

Šadeiko ennustas, et aastate pärast on põllumajandusharidusega noortest suur puudus. «Sellist tööjõudu pole lihtne riiki sisse tuua, sest meil pole vaja põldudele kõplajaid, vaid haritud töötajaid,» lausus ta.

Šadeiko ütles, et nii tehnika– ja maamajanduskool kui ka riik on teinud kõik, et põllumajanduserialasid reklaamida, kuid loiult on seni käitunud põllumajandusettevõtted. «Nemad peaksid kõige rohkem muretsema, et tööjõudu oleks ka aastate pärast,» lisas ta.

Toiduainetööstus noori ei köida

Laupäevane Sakala kirjutab, et pärast Õisu toiduainetööstuse kooli liitmist Olustvere teenindus– ja maamajanduskooliga kannatab toiduainete tehnoloogia eriala õpilaste nappuse all.

Olustveres sügisel toiduainete tehnoloogia esimest kursust ei avata, sest laekus vaid üks avaldus.

Teenindus– ja maamajanduskooli õppeosakonna juhataja Janika Kivistiku sõnas, et see õpilane Olustveres õppimisest loobuma siiski ei pidanud: ta valis õppekavas olevatest erialadest hoopis loodusmajanduse.

Keskkoolilõpetanutest soovis toiduainete tehnoloogiat õppida kolm inimest, kes liituvad teise kursusega. Pärast õppeasutuste ühendamist jättis kooli pooleli kümme õpilast.

Olustvere piimanduseriala õpetaja ja toidutehnoloogia erialade koordinaator Vilma Tatar sõnas, et Õisu kooli tavapärased erialad on Eestis ainulaadsed. «Meie koolitame spetsialiste, kelle oskused ja teadmised võimaldavad töötada toiduainetööstuses isegi keskastmejuhina,» ütles ta.