| «Vahepeal kadusid Kivisilla varemed Kaarsilla all vihma tõttu korraks vee alla, aga nüüd on need jälle nähtaval – vesi muudkui alaneb,» iseloomustas Emajõe veeseisu EMHI hüdroloogia osakonna Lõuna-Eesti sektori peaspetsialist Ene Randpuu. Madalaim taseVähe sellest, et varemed on nähtaval: Atlantise vastas oleval hüdroloogide mõõdulatil jäi Emajõe veetase eile 13 sentimeetrit nullist allapoole, mis tähendab, et sündis 29. augusti Emajõe madalaima veetaseme uus rekord. «Pärast viimast sõda pole Emajõgi sel päeval Tartus kunagi nii madal olnud,» kinnitas Ene Randpuu. Emajõe keskmine 29. augusti veetase on Tartus 66 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Läinud aastal küündis veetase sel päeval koguni 76 sentimeetrit üle nulli. 29. augusti kõrgeim veetase oli aga üsna hiljuti, 1998. aastal, mil vesi ulatus 194 sentimeetrit nullist kõrgemale. Vahepeal kadusid Kivisilla varemed Kaarsilla all vihma tõttu korraks vee alla. Tasapisi, kuid kindlalt langeb ka Võrtsjärve veetase, mis eile jäi 49 sentimeetrit mõõdulati nullist allapoole. Võrtsjärve keskmine 29. augusti veetase on 35 sentimeetrit üle nulli, mullu ulatus vesi sel kuupäeval 49 sentimeetrit üle nulli. «Praegu tuleb ikka sadu meetreid astuda, enne kui saab hakata ujumisliigutusi tegema,» ütles iga päev Võrtsjärves ujumas käiv Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur. «Pilliroog on siin juba ammu täitsa kuival.» Mis tähendab, et sel taimel läheb hästi, sest madal veetase soodustab pilliroo kasvu. Limnoloogiajaama teadlased on leidnud Võrtsjärvest ka surnud kalu, kuid neid pole nii palju kui juuli kuumade ilmadega. Vikerkaar Peipsis Tunduvalt rohkem on surnud kalu Peipsis ja Lämmijärves. «Seal nägime augusti keskel kümneid surnud kalu korraga,» rääkis Külli Kangur. «Kuid nii palju neid tänavu siiski pole, kui oli 2002. aasta kuumal ja kuival suvel.» Peipsi järvgi on väga-väga madal, veetase on meetri jagu tavalisest allpool. «Augusti keskel oli Peipsil tohutu vetikate õitsemine,» lisas Kangur. «Järvel oli nagu vikerkaar – oli nii mürkrohelist kui ka roosat värvust näha. Palju oli mürgiseid sinivetikaid.» |