Toomkiriku müüride vahel on keskaegne põrand umbes poole meetri sügavusel praegusest maapinnast. See moodustub diagonaalis laotud tellistest, kusjuures mõnel neist on säilinud ka rohelise glasuuri jääke, ütles Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Martin Malve pärast kaevamiste lõppu. Pole teada, kas põrandal võis olla ka mõnd teist tooni glasuuriga kive, kuid leitud on ka sama tooni roheliseks glasuuritud katusekive.Õigupoolest on leitud isegi kolm põrandakihti, mis on laotud üksteise peale. Sellestsamast põrandatasapinnast tuli mai lõpus päevavalgele inimfiguuriga heas korras hauaplaat, mis arheoloogide hinnangul oli väga põnev leid. Varasematest proovikae-venditest oli teada keskaegse kirikupõranda kõrgus, kuid need kaevendid on olnud väikesed ja näha on saanud vaid väikest lapikest. Malve ütles aga, et nüüd välja puhastatud põrandakatked on löövis, kus kulgesid torustikud, ja nende paigaldamisel on pinnast segamini pööratud. Mujal võib põrand olla veelgi paremas seisundis. Projekt ümbertegemisele Kaevamiste tulemused sunnivad üle vaatama toomkirikus käivate konserveerimis- ja korrastustööde projekti. Projekt nimelt nägi ette kirikumüüride vahelise maapinna langetamise keskaegse põrandakõrguseni. Kuid see tähendaks säilinud keskaegse põranda lammutamist nii tänavu põhjalöövis kui edaspidi kesklöövis ja lõunalöövis. Arc Projekti tegevdirektor Jüri Kulasalu ütles, et põhimõtteliselt on ära otsustatud, et keskaegne põrand jääb puutumatuks, see kaetakse pinnasega, ja müüride vahel jääb maapind sellele kõrgusele, kus on praegugi. Kaevamiste üldjuhendaja Heiki Valk osutas, et kuigi keskaegse põranda konserveerimine ja eksponeerimine oleks kulukas, võiks seda kaaluda katseliselt mõnes väiksemas kohas. Hauaplaat täieneb Kaevamistel leitud figuuriga hauplaat on nüüdseks viidud ülikooli ajaloo muuseumisse, kus see lebab kile all koos veekausiga – sel viisil tahetakse pidurdada kivi kuivamist ja murenemist. Sinna jääb kivi novembrini, mil on plaanis alustada selle konserveerimist. Malve ütles, et plaadialust pinnast kaevates on leitud veelgi selle hauaplaadi detaile ja augusti teises pooles on läbi uurida veel paar ruutmeetrit pinnast lootuses leida viimased puuduvad osad. Kivikonservaator Paul Uibopuu on esitanud hauaplaadi purunemise kohta uuema hüpoteesi. Malve üks oletusi oli, et kivi võisid lõhkuda Liivi sõja päevil kirikut rüüstanud sõjamehed, kuid Uibopuu meelest on kivil äratuntavad kopajäljed. Hauaplaadi alt tulid välja viie inimese luustikud ja veel kümne luustiku fragmendid, nõnda on raske arvata, kellele neist maetuist see plaat oli pandud. «Plaadi all oli totaalne möll olnud,» muigas Malve. Maetuid oli sel kohal nii keskajast kui ka rootsi ajast. Nii selle plaadi all kui ka mujal. Nii lapsi kui ka vanaks elanuid. Leidudest märkis Malve veel väikesi 13.-14. sajandist pärit hõberahasid brakteaate. Maa seest tuli välja ka loomaluust hari, helmeid, rootsiaegseid münte, veel ka kirjadega hauaplaatide fragmente. |