Istuvad Salemi kirikus mitte väga ees ja ka mitte väga taga. Kusagil keskel. Proua Kampus tunnistab otsekoheselt, et väike erutus on sees, ja üsna pidulik tunne ka. Rein Kampus ei ütle midagi.Proua Kampus jätkab, et tänutunne on ka suur. Tänutunne selle pärast, et Tartu linn on neid niisuguse isikliku tähtpäeva puhul meeles pidanud. See on väga armas. Kaunis ansamblilaulja Neeme ja Rein trehvasid esimest korda Eesti Põllumajandusülikooli aulas. Oli olümpiaadipäev ja Neeme laulis ansamblis. Rein vaatas saalist lauljaid ja lõpuks märkas, et vaatab vaid ühte tüdrukut. Kui ansambel lavalt lahkus, asus Rein tüdrukuid koridoripidi jälitama. Ühel hetkel vaatas too tüdruk millegipärast üle õla ning kohtas selja taga kõndiva noormehe suuri pärani silmi. See ei saanud niisama juhus olla. Ega olnudki. Neeme ja Rein Kampusel on mõlemal kõrgem põllumajandusharidus. Neeme on teaduskandidaat veterinaaralal ja Rein mehaanikainsener. Nad on ühe poja vanemad. Nende pojal on kaks last. Mis on 50-aastase kooselu puhul kõige raskem? «No kumb nüüd vastab,» küsib Neeme ja vaatab nõudlikult Reinu poole. Neeme otsib mõtteid ega leia midagi tarka. «Vot ei ole midagi rasket,» vastab ta viivu järel. Aga mis on oluline? «Aastatepidev teineteise elu ja töö austamine,» leiab nüüd Rein või oli see Neeme. Ja siis nad räägivadki teineteise võidu sellest, et koduarmastus on tähtis ning see, et laps peab kõigest kodus aset leidvast osa võtma ja ka oma elu rõõme ja muresid perega jagama. Pikk fotograaf Kampustest rida tagapool istub kuldpaar Linda ja Heilo Marken. Linda on erialalt õpetaja, Heilo aga hariduselt jurist, kuid pidanud pikka aega ka kunstimuuseumi majandusdirektori ametit. Linda ja Heilo said kokku 51 aastat tagasi Kambja koolis. Linda oli seal siis õpetaja ja kätte jõudis niisugune päev, mil kooli ilmus fotograaf. See fotograaf oli Heilo. Pikk ja ilus mees Päeval, mil fotograaf klassipildid valmis oli teinud ja need kooli tõi, nägi Linda, et tema laste klassipiltide kõrval on veel hulk niisuguseid pilte, kus lapsi näha polegi, ainult tema üksi. Linda oli nõus need fotod ära ostma, aga fotograaf ei tahtnud nende eest kuidagi raha vastu võtta. Siis jõudis kätte Kambja kooli nääripidu. Linda oli koos lastega selleks peoks lavastanud «Okasroosikese». Ja jälle oli fotograaf Heilo oma kaameraga platsis. Pildistas ja pildistas ja jäi pärast kooli peolegi ning kippus kangesti noort õpetajat tantsule viima. Linda oli väga korralik ja tagasihoidlik tütarlaps ja talle ei meeldinud see mitte üks raas. «Mis õpilased sellest oleksid arvanud, kui näevad, et ma koolipeol mingi kavaleriga ringi keerutan,» räägib ta. «See ei sobinud mitte!» Niisugune oli Linda ja Heilo kurameerimise alguspeatükk. Veel edasi läks aga nii, et kui Linda nädalavahetusteks Kambjast bussiga sugulaste poole Tartusse sõitis, märkas ta, kuidas toosama pikk fotograaf iga kord sellesama bussi peal on kui temagi. Ühel päeval astunud fotograaf ligi ja öelnud üliväga viisakalt: «Vabandage, kas ma tohin teie vihikupakki kanda?» Siis tulid kinos- ja teatriskäigud, mille järel Heilo Linda taksoga iga kord koju ukse ette sõidutas ja head õhtut lausus. Midagi muud ei nõudnudki. See, et Heilo mõistis nõnda härrasmehelik olla, võlus Lindat hingepõhjani. Linda räägib sellest praegugi nii, et silmi tulevad pisarad. Kuldpaaril on poeg ja tütar ning kolm lapselast. Üksi oleks hirmus Helve ja Valju Talv said kokku põllumajandusülikoolis üliõpilaste teadusühingus. Nad mõlemad õppisid veterinaariateaduskonnas ja puutusid tihedalt kokku ka loengutes ja praktikumides. Missugune oli esimene kord? «Ei mäleta,» vastavad Helve ja Valju naerdes ja kokkukuuluvalt teineteise otsa vaadates. Helvel ja Valjul olid poeg ja tütar, poeg on kahjuks surnud. Neil on aga veel kaks tütrepoega ja üks tütrepojatütar. Valju ütleb, et elu ei ole roosiaed. Et see ei ole ka sirge maantee. Elu on niisugune asi, milles probleemide tekkides virisemisest ja vingumisest mingit abi ei tõuse. «Jõrinaid ja asju ikka juhtub,» sõnab Valju. «Aga tugi on elus tähtis, eriti vanemas eas. Kui naist ei oleks kõrval, oleks väga raske.» |
Kõik tänased
