Kindel on see, et kõrghooned kerkivad ainult sinna, kus see on kasulik. Kesklinn ongi loodud kasvama kõrgusse, sest iga linna kesktänav on ju kunagi olnud ühe-kahekorruseliste majadega külatänav.

Tartu on tartlasele. Just tartlane ja Tartu külalised on need, kellele on selliseid vaateid vaja. Ja just seepärast, et miljonivaadete eest ollakse nõus ka maksma, ongi ärimehed huvitatud niisugustest projektidest, mitte sellepärast, et nad oleksid pahad.

Kõrged kõrgemale

Tartu keskosa asub kausis, mis moodustub Emajõe ürgoru nõlvadest, kõrguste vahe jõeäärse kõnnitee ja ülikooli raamatukogu esise platsi vahel on 27 meetrit, see on 9-korruselise hoone kõrgus.

Mis oleks Tartu ilma reljeefita? See oleks hoopis teine, igavam ja koledam linn. Reljeefi mõju saab suurendada/vähendada hoonete kõrgusega – kõrged hooned kõrgete kohtade peal suurendavad reljeefi ja teevad linna atraktiivsemaks.

Tartus on kahjuks siiani ehitatud kõrgeid hooneid just madalamatele kohtadele. Kõrgeid ehituskrunte, mis keskusesse kätte paistavad, ei ole just palju: Riia tänaval, Tähe tänava alguses, Vanemuise kontserdimaja ja Kitsa tänava vahelisel krundil ning Puiestee tänaval. Praegu tuleks need krundid reserveerida kõrghoonetele.

Kõrged hooned on alati asunud linnade keskel ja nad on orientiiriks linna keskuse leidmisel. Linnakeskuse esiletõstmise seisukohalt on olulisim Vanemuise kontserdimaja ja Kitsa tänava vaheline krunt.

Tartus ei ole ühtegi üle-linna-vaadetega restorani, aga tartlanegi tahaks veeta mõne õhtu kohas, kust paistavad linna parimad vaated. Just hotell pakub võimalust ehitada hoone kõrgeimale korrusele restoran ja baar ja suveterrass, elamud selleks ei sobi.

1970. aastal tehtud Tartu keskosa detailplaneeringus on Raul-Levroit Kivi paigutanud Vanemuise kontserdimaja ja Kitsa tänava vahelisele krundile 18-korruselise hotelli. Kõrged hooned olid ette nähtud ka Riia-Võru tänava nurgale, Tähe-Lille nurgale ja kaubamaja juurdeehitisele Soola tänavas.

Krundile Vanemuise, Struve, Kitsa ja Ülikooli tänava vahel projekteerisin 1980. aastal 4-korruselise hotelli (Tartu Projekt). Praegu on krunt eraomanduses ja selle omanikel on plaan ehitada krundile spaahotell, mille eskiisprojekti koostasin möödunud aastal.

Kuu katusel

Veidi varem, 2002. aastal koostatud detailplaneeringus («Kitsas 6 ja lähiümbruse detailplaneering», projekteerija Planeering OÜ arhitekt Jüri Siim) on hotelli maksimaalseks kõrguseks 8 korrust ehk 83 m absoluutkõrgust.

Et vanade pargipuude absoluutne kõrgus on ligi 77 meetrit ja nad on hotellist eespool, ei paista selline ehitis kesklinna ja hotellitubadest on võetud mõjus kõrgvaade. Kõrgem hotell lisaks aga kesklinna atraktiivsust ja annaks võimaluse nautida linnavaadet puude latvadest kõrgemalt.

Minu nägemuses kujutab hotell endast läbipaistmatut risttahukat, mille keskel asub klaasist, 9 kraadi viltu keeratud ehitusmaht. Mustast klaasist seinte taga asuvad liftid, luksnumbrite verandad ja evakuatsioonitrepikoda.

Läbipaistmatu ehitusmahu taga asuvate hotellitubade aknad koos prantsuse rõdudega moodustavad välisseinale ristikujulisi «taevatähti», mis tumeda taeva foonil hakkavad plinkima. Katusel asuva poolkerakujulise basseini välispind valgustatakse altpoolt prožektoritega, nii moodustub taevasse «kuu».

Hotelli retseptsiooniruumi vastasseinu märgistavad kolme korruse kõrgused ümmargused aknad, nagu oleks komeet majast läbi põrutanud.

Hotelli pääseb autoga Vanemuise tänavalt ja jalgsi kesklinnast Ülikooli või Kitsalt tänavalt. Bussiga saab ette sõita Vanemuise tänavalt.

Hotelli alumine korrus on vastuvõtu, baari, kaupluse jms jaoks. Teine korrus kujutab endast läbi kahe korruse ulatuvas vastuvõturuumis vonklevat silda, mis ühendab hotelli, spaad, teeninduskorpust ja Vanemuisega ühenduse koridori.

Hotelli kaheksal elukorrusel on igaühel 20 tuba, kokku mahub hotelli 320 külalist.

500 m² konverentsiruume koos Vanemuise kontserdimaja konverentsiruumide, fuajee ja 900-kohalise saaliga annavad võimaluse korraldada Tartus kuni 900 osavõtjaga konverentse.

Suurte konverentside korraldamisel on eriti oluline hotelli ja konverentsisaali ühenduskoridor, mis võimaldab piltlikult öeldes toasussides liigelda eri saalide vahet.

Ühenduskoridor asub hotelli linnapoolsel küljel ja ületanud Vanemuise tänava, suubub Vanemuise kontserdimaja fuajeesse

Ka parkla on ühendatud hotelli vastuvõtukorrusega trepi ja lifti abil. Hotelli ja kontserdimaja ühenduskoridori kaudu saab otse parklast minna kontserdile või teatrietendusele.

Saunad ja spaa

Restoran asub 12. korrusel, oivalise vaatega Tartule. Restoranist pääseb ka vabaõhuterrassile.

Luksussaunad paiknevad restorani peal 13. korrusel. Saunadest saab minna ujuma katuse kohale üles riputatud sfäärikujulisse basseini, mis moodustab restorani peal asuvale katusebaarile varikatuse.

Praeguse parkla kohal asuvasse kolmekorruselisse spaasse pääseb hotelli teiselt korruselt klaasist ühenduskäigu kaudu. Spaa teisel korrusel asub basseiniruum ja riietusruumid, kusjuures basseini vesi loksub korpuse esimesel korrusel. Basseinile saab teha klaasist seina, nii et ujujad on Struve platsilt näha.

Teeninduskorpusse tulevad ilukliinik, ilusalongid, solaariumid ja muud ilu- ning arstiteenused.

Hoone alla on paigutatud maa-alune kolmel korrusel parkla 280 autole – neid parkimiskohti on kesklinnale väga vaja.

Öeldakse, et arhitektuur on vaadete loomise kunst, parimad ja võimsaimad vaated avanevad aga kõrghoonetest. Võite mult küsida, miks ma siis ise 80-ndatel aastatel projekteerisin ülikooli raamatukogu ette 4-korruselise hotelli.

Vastan: «Loll olin. Noor arhitekt tahab ikka teha asju teistmoodi, kui enne teda on tehtud. Aga arhitektuur ei alga igal 1. jaanuaril uuesti.»

Samal teemal: Tartu südalinna kõrghooned, TPM. 13.06., 15.06., 18.06., 20.06., 22.06.