Tartlaste enim külastatavates supluskohtades ringi liikudes hakkas Elva mändide all tänavat ja liivast ala eraldaval aial silma kuulutus, mis kutsus 6. juulil Verevi veepeole. Lisaks bändide esinemisele on kavas musklimehe ja rinnakaima rannapiiga valimine. M-meheks ja r-piigaks saada ihkajad peavad endaga palju vaeva nägema. Nad peavad olema ilusa kuju ja meeldiva olekuga ning neil tuleb endale külge sättida kauneid asju.Samamoodi on supluskohtadega. Kui midagi peale vee ei olegi – isegi mitte liivariba –, kui peldik levitab haisu ja tuul ajab paberipahna taga, ega see hästi mõju. 45 km kaugusel Vastupidi on Pühajärvega, mille umbes 250 meetrit pikk liivane ala meelitab tartlasi 45 kilomeetri kaugusel. Lisaks sealsel puhtal liival peesitamisele ja veel puhtamas vees suplemisele on võimalus laenutada paati või sõita mahukama alusega, millele on nimeks antud Helena, mängida palli, lasta vette liugu ning nautida söögi- ja joogipoolist kahes kohvikus. Vetelpäästja abi Mari Anton on käinud mitmeski Eesti supelrannas, ent Pühajärve tunnistab ta endale kõige meeldivamaks. «Siin on palju võimalusi,» põhjendab ta. Seda oskavad hinnata ka lähedalt ja kaugelt kokku voorivad rannalised ning piiritagused asjatundjadki on seda meelt, et Pühajärve rand on kõige parem. Nimelt taotlesid tänavu Eestis sinilippu neli supelranda ja kolm sadamat. Rahvusvaheline sinilipu komisjon kiitis neist selle tunnustuse vääriliseks Lohusalu, Kuressaare ja Roomassaare sadama ning Pühajärve ranna. «Võsu, Pärnu ja Stroomi supelranna taotlusi ei olnud Eesti sinilipu komisjonil kahjuks võimalik rahvusvahelisele komisjonile kinnitamiseks esitada nende randade 2006. aasta hooaja veekvaliteedi näitajate tõttu,» märkis sinilipu liikumise Eesti koordinaator Juhan Anupõld. Elvas ja Tartus Pühajärvele võiks iludusvõistlusel konkurentsi pakkuda Verevi järv Elvas, kus samuti paljud tartlased sulistamas käivad. Sealgi on vetelpäästjad päevasel ajal valvet pidamas, võimalus on vette hüpata ja liuelda, prügikastid on käe-jala juures ja saab ka kiikuda. Ka Anne kanal Tartus on suhteliselt konkurentsivõimeline, ehkki mitte sinilipu tasemel. Anne kanali randa nii üles mukkida, et see vääriks rahvusvahelist tunnustust, ei ole linnavalitsuse haljastusteenistuse peaspetsialisti Eda Põldma andmetel võimalik. «Meie probleem on pikk tänav, mis sealt mööda läheb,» ütles ta. See ei tähenda, et Tartu ei hoia korras Anne kanalit ja kahte teist linna ametlikku supelranda – linnaujula ja vabaujula Emajõe ääres. Näiteks tänavu kulub selleks ühtekokku 1,56 miljonit krooni. Suurema osa rahast neelab Falck, mis tagab ranna valve ja allhankena ka hoolduse. «Meil ei ole rannavalve teenuse osutajale midagi ette heita,» ütles Põldma. «Võibolla vahel on neil probleeme olnud oma alltöövõtjaga, aga kui me oleme tähelepanu juhtinud, et midagi on halvasti, siis on see asi ka kohe kiiresti ära lahendatud.» Suplusvee seisukord Suplusvee seisukorda kontrollib tervisekaitseinspektsioon. Nooreminspektor Meelis Polakese sõnul on tema tööpiirkonnas olevate Anne kanali, Emajõe vabaujula ja linnaujula ning Verevi vesi sel aastal olnud meeldivalt korras. Saadjärvest võetakse veeproove Kukulinna lähedalt Järveotsa rannast, mis on otse maantee ääres, ja Kalda rannast Äksi kiriku lähedalt. Sealgi on vesi suplemiseks täiesti puhas. Heakord jätab aga soovida. «Saadjärve-äärsed supluskohad on Tartu vallal kahjuks sel aastal korrastamata,» nentis Polakese. Prügikonteinerid on saanud prügi kokkuvedamise kohaks, Järveotsa supluskoha tualett on peletavalt must ja seda ei leiagi niisama lihtsalt üles, sest see on võssa kasvanud. «Me saame praegu seal hakkama,» kommenteeris Tartu valla abivallavanem Aimar Leht. Suplusettevõtluse edendamise Saadjärve ääres peaks tema arvates enda kanda võtma eraettevõtlus. Seda on ka proovitud. «Aga rahvast jääb väheks,» ütles abivallavanem. Riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni asedirektor Aita Saksing on arvamusel, et Järveotsast saab tulevikus päris hea supluskoht, aga et praegu sõidab sealt Piibe maantee remondi tõttu palju autosid mööda, võiksid inimesed kuskil mujal suplemas käia. «Väga tublit tööd on teinud Saadjärve ääres Tabivere vald,» andis ta selge vihje. «Tabivere asula all on hästi korras supluskoht.» Uinuv kaunitar Kuid ka Tartu vallavalitsus saab Saksingult tunnustust. Saadjärve ääres keset küla on kaupluse ja raamatukogu juures möödunud sügisel valla eestvõttel valminud umbes 300 meetri pikkune paadisild, mille juures saab samuti supelda. Nii et kui randade iludusvõistlusel võttis võidu Pühajärve ja printsessiks tuli Verevi rand, siis uinuva kaunitari tiitli võiks vabalt anda Saadjärve-äärsetele supluskohtadele. Nende aeg seisab veel ees. Kuidas rannas ellu jääda • Rannavalve olemasolul tuleb enne ujumaminekut välja selgitada, millised on ilmastiku- ja veeolud, kus asub rannavalve ja mis värvi lipp lehvib rannas.
> Loe edasi |
