Lihtsad, ilusad ja tugevad, iseloomustab Vellavere-Vapramäe-Vitipalu sihtasutuse juhataja Gea Järvela oma lemmiklilli. Seda muidugi, aga midagi peaks justkui veel olema. Uurimise-puurimise peale lööb naine pilgu tütarlapselikult maha ja selgubki, et kurameerimise ajal kinkis niitmisega lisaraha teeninud Aare Järvela tulevasele kaasale suviti karikakraid. Aga nüüd? «Olen teinud vihjeid ja ka otsesõnu asja välja öelnud, aga ei midagi,» naerab Gea Järvela. «Aare ütleb, et ta ei käi ju enam niitmas!» Elu täie rinnaga Ühelt poolt valendavad karikakrad, teisalt aga komakohtadeni täpsed europrojektid, mille kirjutamisega on Gea Järvela kodukanti matkaradade, puhkekohtade ja ka näiteks Elva jõe veetee rajamiseks raha toonud. Kes ta siis on – romantik või vilunud ratsionalist-bürokraat? «Geas on mõlemat. Talle meeldib loodusfotosid teha ja need on väga omanäolised – Gea märkab seda, mida teised ei näe,» vastab Tartu maavanem Esta Tamm, kes sõbrunes Gea Järvelaga keskkoolipäevil. Ning et sõbrannad abiellusid klassivendadega, on Tammed ja Järvelad tänini väga head kamraadid, kes tähistavad koos paljusid tähtpäevi. Mis pidudesse puutub, siis neil on Gea Järvela põhitegija. «Ta pühendub oma kallitele täielikult ning töötab ja pidutseb täie rinnaga,» räägib Esta Tamm. «Gea ei võta peaaegu üldse napsu, aga peol pole temast lõbusamat inimest. Magama läheb ta viimasena.» Sõprade ringis on kuulsad Gea küpsetatud tordid. Kunagi tegi ta kõik sünnipäevatordid hoole ja armastusega ise, otsis muudkui uusi retsepte. Nüüd pole kodune torditsehh enam nii sageli avatud, sest poes on nii palju nii häid torte Kokkamise kohta ütleb Gea Järvela, et süüa on kõige mõnusam teha siis, kui on aega millegi põneva kallal pusida. Tavaliselt ei ole aega: «Teen lihtsaid kiireid toite – kartul, liha, kaste,» ütleb perenaine. Salasoovid teada Vähe sellest, et Gea Järvela näeb asju, mida paljud ei märka, ta teab ka lähedaste salasoove ja täidab neid. «Gea abikaasa Aare unistas langevarjuhüppest ja Gea kinkis talle selle sünnipäevaks,» räägib Esta Tamm. Oma unistustest rääkides nimetab Gea Järvela kahte asja: töiselt soovib ta, et Eesti riik hakkaks tähelepanu pöörama laste koolivälisele loodusõppele. «Teadmised polegi nii tähtsad kui tunnetamine ja arusaamine, et näiteks ühes väikses lombis elab palju tegelasi,» põhjendab ta väliõppe vajalikkust. Isiklikus plaanis igatseb Gea aga väikest omaette maakohta, kus oleks suure ukse ja pika katusealusega vana ait. Jälle üles soojendatud suhet joonistamise ja maalimisega tahaks ta samuti rohkem Gea Järvela ainus alluv, sihtasutuse projektijuht Triinu Pertels ütleb, et ülemuse-alluva suhet nende vahel pole. «Ta ei pea end tähtsaks tegelaseks ega kamanda,» selgitab Triinu Pertels. «Arutame kõik asjad koos läbi.» On täiesti tavaline, et juhataja ja projektijuht suhtlevad meilitsi öösel kella ühe-kahe ajal. «Kui teistel hakkab silm kinni vajuma, siis minul hakkab mõte tööle,» ütleb ööloom Gea Järvela. «See pole töörügamine – loodus on paika pannud, et mul siis pea töötab, ja ma kasutan selle ära.» Ja pere teab, et ühel päeval nädalas tahab ema magada nii kaua kui jaksab, vähemalt kümneni välja. Eelnevast jutust ei maksa siiski arvata, et lugu räägib inglist, kes on ime läbi meie hulka sattunud. Esta Tamme sõnul on ta vana sõber mõnikord ülearu põhjalik ja teeb lausa mõttetut tööd. «Gea seisab tuliselt oma seisukohtade eest, aga võib ka kuu aja pärast tulla ja öelda: tead, ma mõtlesin järele...» lisab Esta Tamm. Gea Järvela on enda sõnul kiire ja käre ning mõnikord mõtlemata ütlemisega. Võib ka pikemalt mõtlemata lahingusse tormata, mida hiljem kahetseb. Ega ta ometi nõusid ole lõhkunud? «Olen küll,» tunnistab Gea Järvela. «Ja sai kergem. Pärast muidugi oli õudselt piinlik.» Nüüd, vanema ja targemana, teab ta, et sellised pursked tulid kuhjunud pingetest. Teab sedagi, et lähedasi tuleb hoida, sest mõni aasta tagasi hukkus autoavariis ta parim sõbranna ja pärast seda on õnnetult surma saanud mitu head peretuttavat. «Kui sellised asjad juhtuvad, siis hakkadki mõtlema: tegelikult teed kõige rohkem haiget oma lähedastele,» mõtiskleb Gea Järvela. «Kui töö juures on pahandused või kui keegi sind seal lihtsalt täiesti põhjuseta läbi sõimab, hoiad end ju tagasi ning lõpuks kodus lased end lõdvaks. Aga see on vale!» Nüüd püüab ta tööpinged koduste eest vaikimise võttega varjul hoida. «Vait olles ei tee ma vähemalt kellelegi haiget,» selgitab Gea. «Ühel hetkel saan asjast üle ja olen jälle rööpas.» Ise hakkama saaja Südant Gea peo peal ei kanna ja sõpradele muret kurtma ei lähe, aga ta ise oskab teisi väga hästi lohutada, teab Esta Tamm. «Kui Geal on midagi halvasti, ei ole ta teiste vastu õel,» räägib Triinu Pertels. «Siis on ta lihtsalt närviline, tuiskab ringi ja maandab end tegutsedes.» Tööl käival ja kõrgkoolis magistrantuuris õppival kolme lapse emal ei saagi alati kõik hästi olla. «Oleme abikaasaga mõlemad elava loomuga, pojad on samasugused ja elavam laps jääb rohkem jalgu,» ohkab Gea Järvela. «Vanema poisiga pole mul kerge olnud. Mõnikord mõtlen, et miks meie lapsed pole kukununnud, kellele piisab üks kord ütlemisest.»
> Loe edasi |
