|
Seppiku sõnul on üllatav, et Reformierakonna esimehe ja peaministri Andrus
Ansipi seisukohad ühtivad pronkssõduri küsimuses Moskva patriarhaadile alluva
Eesti Õigeusu kiriku pea metropoliit Korneliuse omadega.
«Taasiseseisvunud Eestis ei ole veel ükski peaminister söandanud kasutada
Vene õigeusu kirikut ühiskonna sisemiste probleemide lahendamiseks,» ütles ta
BNS-ile.
Seppik märkis, et see pole küll tingimata negatiivne, kuid kindlasti näitab
see väga suurt muutust Reformierakonna vene poliitikas.
Ta lisas, et Venemaa poliitika on väga pragmaatiline ning sellise toetuse
eest on võimalik alati küsida ka midagi vastu, näiteks kodakondsuspoliitika
leevendamist.
Seppiku sõnul viitab muutustele ka asjaolu, et Reformierakonna ministrite
ettepanekul on hakatud Vene ärimeestele andma eriliste teenete eest Eesti
kodakondsust.
«Ohud on pigem Reformierakonna mõningases kogenematuses - venelased on
professionaalid. Asi pole selles, et Vene investeeringud oleks ohtlikud, aga
poliitiline muutus ei pruugi alati minna hästi,» lausus ta.
Seppik avaldas siiski lootust, et Keskerakonna koalitsioonipartnerist saab
vene poliitika ajamisel parteile tubli liitlane.
«Meie loodame kõige paremat ja soovime neile jõudu,» ütles Keskerakonna
juhatusse kuuluv Seppik.
Reformierakondlasest rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ütles BNS-ile, et
Seppiku arvamuseavaldus jääb talle suures osas mõistetamatuks.
Ministri sõnul on positiivne, et Asipi ja Korneliuse seisukohad pronkssõduri
juurde ilmselt maetute küsimuses langevad kokku.
«Mul on hea meel, et Kornelius, kellel on suur mõju Eestis elavate
õigeusklike venelaste seas, väljendab tasakaalukat ja inimlikku suhtumist ses
küsimuses,» ütles ta.
Rummo sõnul ei mõista ta, miks selline humaanne seisukoht Seppikut häirib.
«Ma tajun Seppiku jutu taga mingit ärritatust, aga ei saa aru, millest see
johtub,» ütles ta.
Minister lisas, et Korneliuse ja Ansipi seisukohtade sarnasus ning ettepanek
anda ühele ärimehele kodakondsus ei tähenda Reformierakonna poliitika muutust
Venemaa suhtes.
«Eesti ja Reformierakonna poliitika ses suhtes on tasakaalukas,» ütles ta.
«Pigem püüab Venemaa kohati propagandistlikult väita, et Eesti välispoliitika on
russofoobne, kuigi ta seda pole.»
Ka sisepoliitikas ei tähenda need kaks asja Rummo sõnul Reformierakonna
poliitika muutumist Eestis elavate rahvusvähemuste suhetes, mis on suunatud
lõimumisprotsessi jätkumisele. |
