|
Kui rahvusringhäälingu kõrgeimaks juhtorganiks on 12 riigikogu liikmest
koosnev nõukogu ja seaduse tekstis puudub selge viide rahvusringhäälingu
tegevjuhtkonna sõltumatusele, suureneb poliitilise sekkumise ja poliitilise
tasalülituse risk, ütles Valner BNS-ile.
«Mul on küsimus, miks tublid ajakirjandusliku taustaga ministrid, nagu Rein
Lang ja Raivo Palmaru, nii hirmsasti tahavad pressivaenlase tiitlit,» rääkis
Valner. «Selgelt on see ringhäälingu politiseerimise eelnõu.»
Valner nentis, et rahvusringhäälingu seaduse eelnõu järgib mitmes muus
eluvaldkonnas valitsevat politiseerimise hoiakut ega ole seega mingiks erandiks
ja valitsuselt positiivset üllatust eelnõu heakskiitmisega ei tulnud.
«Heal juhul äkki ei lähe väga hullusti ja nõukogu poliitikud satuvad olema
mõistlikud,» lisas ta.
Ka praeguse ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar lausus BNS-ile, et
vaid poliitikutest koosnev rahvusringhäälingu nõukogu teeb väga keeruliseks
juhatuse olukorra, kui näiteks juhatus peab kritiseerija ees aru andma saadete
osas tulnud kriitikale.
Jõesaare sõnul ei toetanud ekspertide töörühm ringhäälingunõukogu sellist
moodustamispõhimõtet, samuti on Euroopas praegu selline suundumus, et üritatakse
viia miinimumini poliitilist sõltuvust.
Varemgi seaduseelnõuga kavandatud ringhäälingunõukogu moodustamise
põhimõtteid kritiseerinud Sulev Valner märkis, et rahvusringhäälingu seaduse
jõustumine praegusel kujul ning selle juhtimise politiseerimine võib Euroopa
Ringhäälingute Liidu (EBU) tasandil tekitada isegi üleeuroopalist
tähelepanu.
Teise põhiprobleemina tõi Valner praeguse eelnõu juures välja
rahvusringhäälingu enese ja oma tegevuse reklaamimise keelu.
«Enesereklaami keelamine kisub sinna, et ahendada tegevusvälja,» rääkis
Valner. «Tegelikult politiseerimine viib kokkuvõttes sama tulemuseni /.../ ja
[rahvusringhäälingus] tegeldakse sellega, mis kedagi ei huvita. Ringhääling
muutub riiklikult ülalpeetavaks väheoluliseks kultuuriliseks nähtuseks
marginaalsel alal.»
Sarnaselt Valnerile viitas Andres Jõesaar enesereklaami keelamisele kui
seaduses leiduvale probleemile. Näiteks tähendab sellise reklaami keelamine
seda, et uue programmi väljatoomisel ei saa rahvusringhääling seda muul moel
reklaamida kui vaid oma kanalitel, märkis Jõesaar.
Kuigi rahvusringhäälingu seaduse peab lõpuks heaks kiitma riigikogu ja Valner
avaldas lootust, et parlamendis sellele küsimusele tähelepanu ka pööratakse ning
eelnõu paraneb, elab rahvusringhääling olukorra üle.
«Eesti Televisioon ja Eesti Raadio elasid eelmise partei all ära ja eks nüüd
tuleb siis parteide all elada,» lisas Valner.
Valitsuses neljapäeval põhimõttelise heakskiidu saanud rahvusringhäälingu
seaduse eelnõu näeb ette rahvusringhäälingu loomise Eesti Televisiooni ja Eesti
Raadio ühendamise teel kahe organisatsiooni õigusjärglasena. Valitsuse istungile
jõuab eelnõu eeldatavasti lähinädalail.
Rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan on eelnõu kohaselt riigikogu 12
liikmest koosnev nõukogu, kes planeerib rahvusringhäälingu tegevust, korraldab
juhtimist ja teostab juhatuse tegevuse üle järelevalvet.
Nõukokku kuuluvad riigikogulased esindavad fraktsioone proportsionaalselt.
Nõukogu koosseisu kinnitab riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul viieks
aastaks. |
